Janke "Välgatused"

…sarnaselt soojamaa lindudele, ilmuvad ka tsiklimehed tänavatele lume kadudes ja ilmade soojenedes. Kindlaks märgiks kevade saabumisest on ca. 50-aastased, vanadel veneaegsetel sääreväristajatel lendavad linnud, kes varastel kevadhommikutel jõe poole kihutavad. Neid linde tunneb eelkõige ära õngede järgi, mis neil mobiilimastidena seljas on. Madalamatel korrustel elavad inimesed võivad soovi korral vabalt sinna külge kraami panna. Teine moodus õngede transpordiks on  nad pikkupidi oma “tsikli” peale pannes- sellisel juhul näeb taoline vana lind välja nagu keskaegne rüütel, kes oda ees oma hobuse peal lahingusse kihutab. Emaslinde selline vana lind ei jahi, pigem seisnebki põhjus tema varasele ilmumisele just soovis oma pesast selle vana linnu juurest minema saada.

Ükskõik, kus sa ka parasjagu ei sõida, näed sa tsiklimehi parvedena tiirutamas. Ikka mingi 5-6 lindu parves. Aeg-ajalt tiirutavad sellised üksikud linnud ka ringi, aga tundub, et linnas ja maanteel meeldib neil ikka parves tiirutada. Nagu ühel korralikule linnuparvele kombeks, nii on ka tsiklimeetsel paika pandud, et kes on parve juht ja millises rivis tema sõidab. Kuivõrd lindudele meeldib ju ikka valju häält stiilis “pläkk-pläkk, la-la-la-laa, tsip-tsirrr” teha, siis ei saa ka tsikliparv selleta hakkama- hästi tuunitud chopper-lindu kuuled sa juba kaugelt. Õigupoolest põristab see parv sinust sellise kisaga mööda, et sul on mitu päeva kõrvad lukus- justkui oleks miskil rock-kontseril käinud.

Selleks, et nende linnuparvede vahel vahet teha, on tsiklimehed välja mõelnud omale kõiksugu eristavad suled. Chopper-linnud on enamasti sellised macho-linnud. Neid eristad peamiselt ajamata habe, nahktagi ja kohustuslikus nimekirjas olevate tanksaabaste järgi. Tagi peal peab ilmtingimata linnuparve märk küljes olema…nt. Parv MäkToonald. Siis teavad kõik piilupardid, et nemad on just selle parve liikmed. Märk peab ilmtingimata olema kas pealuude, vikatimeeste vms kraamiga tähistatud. Ja krooniks peas on ühel ontlikul chopper-linnul ilmtingimata Saksa II Maailmasõjaaegne kiiver. Emaslinde meelitavadki needsinatsed linnud ligi peamiselt oma karuse oleku ja macho-jutuga stiilis “Õu beib, kuis oleks kui tuleksid nüüd onu hoppa, onu teeb sulle sõitu, jeah…”

Siis on veel üks seltskond biker-linde, kelle tunneb ära igatsugu värviliste sulgede järgi. Sulgedena kasutavad nad igatsugu Jamaaha, Suzuuki, KaaTeeEmm, Dukaati jm taoliste kirjadega ürpe, pükse ja saapaid. Nemad on sedasorti tõug, kes lamab sõidu ajal oma tiibade (loe:tsikli) otsas nii, et kui sa selle linnu taga sõidad, siis tema uurakil tagumik on nagu suur sihtmärk sul ees- katsu mitte sisse põrutada… Tiibade otsast maha ronides käivad nad õõtsudes nagu purjus meremehed, ilmselt on see sulgede raskest koormast tingitud. Selle linnuparve juures on eriti täheldatav mood valgusfooride juures rehvi põletades käratseda ja nokka taeva poole rebides minema kihutada. Nagu ühele kenade sulgedega isaslinnule kombeks, tiirutavadki selle parve linnud emaslindude ümber eelpoolnimetatud tegevustele veel lisaks ka “Oo üllas neid, kuis saan ma sind ehk oma tulihobu seljas koju viia” stiilis lauseid moodustades.

Kõigele lisaks lindudele tiirleb veel meie metsades karjade kaupa enduro-linde. Sellel linnusordil on kombeks metsas romantikat tegevates armastajapaaridest sopaste nägudega valjult käratsedes mööda lennata nii, et nimetatud armastajapaar veel samal päeval kirikusse jumalat kiitma minnes küünalt süütama läheb- pääsesivad nad ju hetk tagasi kindlast surmast. Enduro-lindu tunnedki eelkõige tema sportlikust olekust ja sopasest väljanägemisest. Peamiselt koosneb nende jutt teemadest “Kuidas me eile käisime”, “Aga me täna läheme” ja “Sinu tsikkel on sitt!”. Emaslindudele… na ei teagi, kuidas nad emaslindudele lähenemiskatseid teevad- võibolla on nende turuosaks kõiksugu marjulised ja seenelised.

Järelkasvu toodavad kõiksugu linnuparved noorte roller-lindude näol. Just rolleritel lennates, liikluseeskirju rikkudes ja esimesi lennukogemusi saades kasvatavad need noored linnupojukesed omale tiibu. Just sel ajal moodustavad roller-linnud omad esimesed parved, kellest hiljem vastavalt tootetsüklile järelkasv laiali saadetakse- mõnest saab Parv MäkToonaldi parve liige, mõnest JumalaIngel… Kindel on küll see, et kõigist neist saab ühel hetkel vana ja väsinud viiekümneaastane lind, kes varajasel kevadhommikul oma sääreväristajaga jõe poole lennates uljaid noorusaegu meenutab…