Aega võttis, mis võttis, aga aega võttis. Ehk maakeeli öeldes: suuremate ja väiksemate vahedega toimetasin tegin subtiitreid (aitäh e. osutamast) pool aastat, aga näed- valmis sai 
Kui see sulle huvi pakub, siis videoklippi saad vaadata SIIT. Juhul, kui sul õrna aimugi ei ole, kes oli Randy Pausch ja mis krdi viimane loeng, siis selgituseks väljavõte samanimelise raamatu tutvustusest:
“Paljud professorid on pidanud loengut pealkirjaga „Viimane loeng”. Professoritel palutakse kujutleda oma ametist lahkumist ning mõtiskleda teemade üle, mida nad peavad kõige olulisemateks. Sellise loengu ajal mõtleb paratamatult sama ka kuulajaskond: millist tarkust maailma kohta annaksime edasi meie, kui teaksime, et see on viimane võimalus seda teha? Kui meid homme enam poleks, siis mis jääks meist pärandina maha?
Kui Carnegie Melloni ülikooli arvutiteaduste professoril Randy Pauschil paluti pidada taoline loeng, ei tulnud tal ette kujutada, et see on viimane, sest nii see oligi – tal oli hiljuti diagnoositud surmav vähktõbi. Kuid peetud loeng – „Oma lapsepõlveunistuste täideviimine”– ei rääkinud surmast ega suremisest. See rääkis takistuste ületamisest, teiste unistuste elluviimisest, iga hetke väärtustamisest (sest „aeg on kõik, mis sulle on antud… ja ühel päeval võid avastada, et sul on seda alles vähem, kui olid arvanud”). See oli kokkuvõte kõigest sellest, millesse Randy uskus. See loeng rääkis elamisest. “
Raamatut saad osta SIIT.
…ja seda 45 minutit tuleb lugeda hetkest, mil pulmalauda maha istutakse. Eih, egas siis peale seda pulm otsa ei saa- lihtsalt siitsaati käib kõik teisiti kui mitteslaavlastele kombeks on.
Toriseja ei ole kunagi millegagi rahul. Õigupoolest on selline tegelane esineja jaoks nagu herpes- sa võid temaga võidelda ja korraks ka vabaneda, aga päriselt lahti temast kunagi ei saa. Ta vingub iga asja peale nii kõvasti, et lausa imekspandav on, et vingumürgitust ei saa. Küll on esineja hääl vaikne, jutt igav, klass väike, teema mõttetu jne. Kui tema käest konkreetselt küsida, milles tema rahulolematus seisneb või kuidas asja paremini teha saaks, siis tõenäoliselt saad sa vastuseks “Ma ei tea, kuidas õige oleks, aga sina teed igal juhul valesti.” Oma rahulolematust väljendab ta lisaks sõnadele veel ka kogu oma kehekeelega- kortsus kulm, halvakspanevad liigutused- “pfff (käega viskamine ja pööritavad silmad), küll on ikka jama”. .
sse asendisse, kui võimalik, keerata. Ta kahetseb, et sellistes kohtades välivoodeid ei ole, sest siis oleks eriti tore käsipõsakil kuulata, mida kuradit see tegelane seal ees üleüldse tõestada püüab. Eriti kogenud Unimüts ei lase ennast mitte millestki häirida, olles sellega esineja jaoks paras peavalu- sa võid talle küsimusi esitada, üritada teda kaasata jms, paraku ei reageeri ta mitte millelegi. Pigem on ta kõige selle peale solvunud kuna tema peas tiksub mõte “Paganas, mina sind ju ei sega- miks siis sina mind miskite mõttetute küsimustega segad, ahhh?”
Häbelik teeb ennast nii väikeseks kui vähegi võimalik. Tema soov oleks see, et keegi tema poole ei pöörduks ja tähelepanu ei osutaks. Loengusaalis olles sooviks Häbelik olla kärbes laenurgas- keegi teda ei märka, tema saab aga rahulikult omi asju toimetada. Kui esineja Häbeliku poole küsimusega pöörduks või silmsidet hoides pikemalt talle otsa vaatama peaks, siis võtab Häbeliku nägu sügiseselt ilusa punapõskse õuna vormi. Kuivõrd ülejäänud inimeste arvamus loeb temale kohutavalt palju, siis eriti halvad on lood sel juhul, kui Häbelik ise esinema peab- tal on tunne, et kohe toimub “taevakeha katastroofiline kokkuvärisemine”. 
Õnneseen on iga esineja lemmik-kuulaja. Ta on eluga rahul ning üritab leida igas asjas positiivset. Ka siis, kui esineja täielikku jura lava peal ajab, leiab ta sealt enda jaoks midagi- kasvõi seda, kuidas ise samas olukorras sellise jama tegemist vältida. Õnneseen naeratab sulle kui sa teda vaatad ning noogutab tunnustavalt, kui sa midagi tema jaoks asjalikku ütled. Kogu oma olemuse ja kehakeelega annab ta esinejale märku, kas viimane on õigel teel või mitte. Kui Õnneseenele midagi segaseks jääb, siis on ta varmas sellekohaseid küsimusi esitama või kaasa arutlema. 
Doktor on ilmselgelt antud valdkonna ekspert. Juhul, kui tegu on esineja suhtes hästi meelestatud Doktoriga, siis on selline tegelane esinejale õnnistuseks- ta toetab teda asjalike kommentaaride ja omapoolsete lugude/kogemuste edastamisega, mis kõik omakorda esineja usaldusväärsust tõstavad. Ainuke mure siinkohal, mis võib tekkida, on Doktori liigne suhtlemisvaegus- pead jälgima, et ta sinult esinemist üle ei võtaks. Kui tegu on negatiivselt meelestatud tegelasega, siis võib juhtuda, et ta võtab kiirelt üle Ninatarga ja Toriseja kombed ning üritab esinejale kaikaid kodarasse visata. Ainus vahe on selles, et erinevalt kahes eespool nimetatud tegelasest, teab Doktor, mida ta räägib.
