Reedel andis sõber Microsoft mulle teada, et üks meist on loll, aga tema see ei ole. Ehk maakeeli öeldes “Kle, ahv- ma tean, et sulle Live Messenger 8.5 meeldib, aga vat- ma nõuan, et sa 9.0 installiksid.” Ja ei lasknudki mul vanaga edasi toimetada, paganas. Ehh, na installisin kurja vandudes selle uue ja avastasin, et tegu on ühe koleda ja kirju käkiga, mis mulle kuidagi ei meeldi. Lisaks tekkis arvutile üks lisaomadus, kus peale igakordset arvuti käivitamist Program files/Microsoft kaust tüütult lahti hüppas ja mulle “Search Enhancment pack” nimelist asja näitas. Muu ei aidanud- pidin selle kausta ära kustutama.

Najah, a selle värvilise 9.0 käkiga pidasin ma 2h vastu, siis hakkasin uurima, kuidas neidsinatseid kloune seal ära petta ja ikka oma 8.5 versiooniga edasi toimetada. Lahendus on lihtne:

1. Tõmba alla MSN 8.5 FIX

2. Sulge oma Live Messenger. Ja sulge korralikult nii, et ka alt paremalt nurgast teed paremkliki MSN-i ikoonil ja valid “exit”.

3. Käivita alla laetud  MSN 8.5 FIX

4. Tehtud! Töötab ka MSN Plusi kasutades.

Aga üldiselt on nii, et see jura ajas mul kopsu piisavalt üle maksa selleks, et muid alternatiive uurima hakata. Nii jõudsingi ma sellise toreda suhtlusprogrammini nagu Digsby. Selle abil on võimalik korraga targutada kõikvõimalikes kohtades korraga (Facebook, Live Messenger, Google Talk jne). Kasutajasõbralik on ka kui kurat… Juhul, kui peaks huvi pakkuma, siis vaata demot SIIT.

EDIT 11.11.09 Juhul kui see FIX enam ei tööta, siis saab MSN-i tööle ka nii, et klikid parema klahviha Live Messengeri shortcutil, valid Properties, siis valid Compatibility ja sealt valid “Run in compatibility mode for”. Seejärel valid hüpikmenüüst Windows 2000. Nüüd võid messeri käivitada.

Jälgides seda, mismoodi väga paljud esinejad oma PowerPoint esitluse üles on ehitanud või valmis teinud, jääb vägisi mulje, et nad teavad väga täpselt, kuidas oma esinemist kihva keerata. Mõned rohkem, mõned vähem! Jaah, PP peaks ju esinemist toetama ja kuulajatele räägitut paremini edasi andma, aga paganas- milleks sulle kuulajad kui esineja eesmärk  on seal ees, parsil palaval, ellu jääda, mitte mingisugust üüratut tarkust edasi anda! Seega, alljärgnevalt mõned nipid meeldetuletuseks, kuidas sa PP abil oma esinemist kihva keerata saaksid.

1. Ära kasuta lühikesi, olulist teavet edasi andvaid lauseid vaid võta oma konspekt ja tee sellest slaidile “copy-paste”. Juhul, kui tekst sama slaidi peale ära ei mahu, siis ära hakka mõtlemagi üle jääva osa teise slaidi peale mahutamisest- vähenda pigem kirja suurust. Unusta ära soovitus “ühe slaidi peal võiks max. 6-8 märgirida teksti olla”. Sina pea silmas, et mida väiksem kiri, seda parem- tavapärane 12pt suurus on piisav, et kuulajate silmi tappa. Kirsina tordi peal mõjub esinejale ainuüksi vaade, kuidas tagumistes ridades olijad silmi suureks ajades midagi näha üritavad.

2. Ära kasuta lihtsat graafikat vaid pane kokku sellised värvid, mis igas olukorras hästi mõjuvad: näiteks punane ja roheline. Must ja punane on ka päris hea mõte. Ja üleüldse- mida kirevam su esitlus on, seda parem, seetõttu tasuks ponnistada ning slaididele veel hunnikute kaupa teemakohaseid ja -kohatuid clipart pilte paigutada. Kui juba see ei sunni kuulajaid ekraani asemel kuhugi mujale vaatama, siis oleks mõistlik lisaks veel iga slaid erineva kujundusega teha.

3. Vilede ja kellade peale tasub eriti palju panustada, sest igale kuulajale meeldib kui uus slaid (või veel parem: iga lause) ilmub ekraanile pidurite krigina, mürtsatuse või muu helina saatel. Kui esimese viie slaidiga sa kuulajaid hulluks ajada ei suuda, siis tasub kodus veel vähe vaeva näha ja  järgmiseks korraks efekte juurde panna.

4. Kasuta hästi palju tabeleid ja graafikuid. Nende lahtiseletamine võtab sinu esinemisest liialt palju aega, seega ära neid lahti seleta. Pea silmas põhimõtet: “kellel segaseks jääb, see küsib. Ja kes ei küsi, siis järelikult ei olnudki tal vaja seda teada!” Sina võidad sellest igal juhul, sest kui ka küsitakse, siis annab graafikute lahtiseletamine sulle võimaluse pikalt seinale vaadata ja seljaga publiku poole olla. Mis saab esinemise juures iseendale ja seinale rääkimisest veel paremat olla?

5. Kasuta taimerit, mis sinu määratud ajal slaidi vahetab. Juhul, kui sa kodus rumalast peast oled seda isegi läbi harjutanud, siis kindla peale tekib õigel päeval sinu esinemisse viide (küsimused publikult, räägid aeglasemalt jne), mis tekitab olukorra, kus slaidivahetus toimub siis, kui sina seda ei taha. Oled keset kibedamat andmist kui juba järgmine slaid ette vupsab. Publiku närvi ajamiseks on see üks ütlemata hea moodus- kellele meist ei meeldiks, kui slaidid muudkui edasi-tagasi siblivad nii, et lõpuks ei saa mitte keegi enam aru, kus maal sa oled ja millest jutt. Lisaks veel: sind ennast ajab see asi ka närvi ja närvis olev esineja on alati tore vaatepilt.

6. Vaata arvutiekraani asemel seinale ja loe monotoonselt maha seda, mis ekraanil kirjas. Eriti oluline on meelde jätta: ära kunagi mitte midagi juurde räägi vaid loe ainult seda, mis kirjas. Siinkohal oleks soovitav jälle kord kuulajatele selg keerata või hoopistükkis istudes rääkida. Istudes rääkimine mõjub alati kuna kuulajate jaoks tähendab see mingisuguse müstilise peidus oleva vaimu rääkimist- nemad ei näe teda, tema ei näe neid. Üks hea nipp on veel: mine ekraani ette sedaviisi, et videoprjektor pool teksti sinu keha peale peegeldab. Kõik need tegevused tekitavad kuulajates viha, kuivõrd nad kummalisel kombel arvavad, et sa neid kirjaoskamatuks pead- miks muidu sa seda teksti neile ette peaksid lugema? Lisaks sellele tekib neis pahameel raisatud aja pärast ja paljud neist soovitavad sul edaspidi oma esitlused neile meili peale saata. Mõtle ise: win-win olukord- sina ei pea kohale minema, aga materjal saab sama hästi edasi antud.

7. Mida rohkem slaide, seda parem. Koonerdada ei tasu- kui sul on 30-minutline esitlus, siis 30 slaidi võikski miinimumeesmärgiks olla.  Mõtle ise: minut ja slaid- järelikult ei ole sul ka parima tahtmise juures mahti midagi lisaks seletada ja loomulikult saavad kuulajad sellest aru.  Neile endalegi meeldib see “kiirelt ja konkreetselt” esinemine. Parem isegi kui slaide oleks 40.  Sellist esitlusviisi saad hea viimistluse korral  “Tapan teid Powerpointiga” stiiliks nimetada. Lisame siiajuurde veel eelmises 6 punktis märgitu ja sinu eesmärgi täitmine on 100% garanteeritud…

Sarnasel teemal ka:

Avaliku esinemise 7 pöialpoissi ehk Kuulajaskonna välimääraja

Juhend tudengitele: kuidas igavat loengut üle elada!

Avalikult esinejate “parimad pärlid” I osa

Avalikult esinejate “parimad pärlid” II osa

Avalikult esinejate “parimad pärlid” III osa

Esiteks: “Äää…eeee… a mis elukas see portable tarkvara on?”  Portable tähendab siinkohal kaasaskantavat, st. sa ei pea midagi arvutisse installeerima vaid saad programmi käivitada otse mälupulga, CD või kõvaketta pealt.

Teiseks: “Õhm, ja milleks mul seda küll vaja võiks minna?” Na sinul võib-olla ei lähegi vaja, minul läheb ühtevalu. Näiteks: satun sõbra juurde, kes kasutab internetis käimiseks Internet Explorerit, aga mina vaat ei seedi seda… Seega võtan taskust mälupulga, avan sealt Firefoxi koos kõikide oma bookmarkide ja add-ons-idega ja teen asjad ära. Juhul kui tööl olles oleks MSN-i installimine admini poolt keelatud, siis võtaks MSN portable versiooni ja toimetaks ikka edasi. Rääkimata sellest, et softi, mida harva kasutan (nt. draiverite leidmise tarvis Driver Magician) ei pea ma iga kord installima vaid… justnimelt! Ehk siis- mugavus, sõbrakesed, mugavus.

Kolmandaks: “Ahaa… aga mis programme üldse  saab portableks teha? Kas mänge ka saab” Niipalju, kui mina katsetanud olen (ja olen päris palju), siis ca 95% progedest olen  portable versioonis korralikult tööle saanud. Ka mängud. Konkreetselt oled lihtsalt testimise pärast proovinud selliste mängude nagu “Cashflow”, “Company of Heroes” ja “Full Spectrum Warrior- Ten Hammers” kaasaskantavaks tegemist. Töötasivad ilma installeerimata kui kuradid.

Neljandaks: “Ehh… selle tegemine on kindlasti hirmus raketiteadus?” Ei ole. Tarkvara mahust sõltuvalt võtab see aega  mõned minutid. Tegin WinRari kasutades sellele jubinale eestikeelse õpetuse  ka kaasa. Jubina ise leidsin ca.  8 kuud tagasi netis kooserdades. Sinul pole vaja muud kui see juhend läbi lugeda ja siis paar klikki teha. Ääs simpel ääs zätt.

Niisiis, portable tarkvara tegemiseks pead tegema järgmist:

1. Tõmba kõigepealt minu tehtud eestikeelne Portable Maker SIIT.

2. Kopeeri selle tarkvara kaust, mida sa portable-ks teha tahad, kuhugi sulle sobivasse kohta. Nt. desktopile. Näide: kui sa tahad teha portable CC-Cleanerit, siis asub see tõenäoliselt C:\Program files\CCCleaner

3. Nüüd ava see allalaetud Portable Maker ja loe läbi juhend… nah, nii enda südame rahustuseks. Seejärel vajuta ACCEPT.

5. Nüüd loe enda rahustuseks veelkord uued kirjed läbi ja vali BROWSE nuppu kasutades see kaust, mille sa desktopile kopeerisid.

6. Vajuta INSTALL ja siis oota seni kuni must DOS aken su silme ette kaob, seal kirju välgutab ja kaob.

7. Testi (soovitavalt arvutis, kus seda tarkvara ei ole), kas asi ka töötab. Kui on kõik OK, siis võid mittevajalikud failid (uninstaller, keelefailid jms) ära kustutada. Kui sul aimu ei ole, mida see tähendab, siis parem ära torgi.

Muuseas, terve hulga valmis tehtud portable vabavara saad sa SIIT ja SIIT.

Ehk aitab sind miskitpidi veel ka:

Juhend: kuidas arvuti Admin parooli teada saada

Juhend: kuidas koopiakaitsega DVD-st enda tarvis varukoopiat teha

Mecanto- laseb tööl olles veebi kaudu koduarvutist muusikat kuulata

Screamer Radio- päris hea tööl veebist raadio kuulamiseks

]]> http://tuty.wordpress.com/2009/10/16/juhend-kuidas-igast-tarkvarast-portable-versioon-teha/feed/ 0 Janke portable http://tuty.wordpress.com/2009/10/14/rammstein-liebe-ist-fur-alle-da/ http://tuty.wordpress.com/2009/10/14/rammstein-liebe-ist-fur-alle-da/#comments Wed, 14 Oct 2009 07:20:45 +0000 Janke http://tuty.wordpress.com/?p=1674 ]]>

Enne kui lahmima hakkan ütlen kohe ära- on küll hea plaat. “Ahhaaa!!!” efekt küll puudub, sest eks ta tallab ikka sama rada, mis vanematel plaatidel, aga hea on sellegi poolest. Kuivõrd ma eriline muusikakriitik ei ole, siis nüüd kriban allpool paar mõtet, mis osade lugudegapähe ronisivad…

Plaadi esimene lugu on “Rammlied” ja seda kuulates tulid mu vaimusilma ette need tüübid, kes turvamehe pükse, rootsi sõjaväe tanksaapaid, ammeerika lenduri jopet ja onu Adolfi särki kannavad ning Tartus kambakesi neegrit pekstes arvavad, et nad Eesti kõige suuremad patrioodid on. Jaah, Rammstein pole muidugi kellegi natsibänd, aga kummalisel moel tõstab eesti skinhead ilmselt kohe kätt ja kriiskab “Siin Hai” niipea kui ta selles loos Till Lindemanni raiuv-põrisevas saksa keeles  “Ein Weg, Ein Ziel, Ein Motiv (RAMMSTEIN), Eine Richtung, Ein Gefühl Aus Fleisch und Blut ein Kollektiv” müristamas kuuleb. Na mis sest, et sel kõigel skinivärgiga miskit pistmist ei ole.

See, et Saksamaal on suur Türgi kogukond, kumab läbi kolmandast loost “Waidmanns Heil”. Heh, kahju et saksa keelt nii palju aru ei saa, nüüd ei saagi aru, kellele see laululind seal “Sterben” lõugab…

Juhul, kui mõne rockimiisu leiad, kes sinuga karunahkadel kamina ees püherdada tahab, siis “Frühling in Paris” on sobilik taustamuusika… kui just miisu sul miski karmima kraami sõber ei ole. Sellisel juhul sobib püherdamiseks paremini “Wiener Blut”.

Iga Dj plaadikohvris on vanadest aegadest igaks juhuks Rammsteini “Du Hast”. Nah, juhuks, kui minusugune vana rockipeer ööklubisse peaks ära eksima. Igatahes, nüüd lisandub sinna plaadikohvrisse “Pussy”, mis oma olemuselt on paras tantsumuusika. Jaah, ja loomulikult on ühele ontlikule Lakipeaga kulturistile või Jahimehele suur skoor  tagatud  nimelt siis,  kui ta paaritumistantsu ajal kõva häälega kaasa laulab:

You’ve got a pussy,
I have a dick,
So what’s the problem?
Let’s do it quick.
So take me now before it’s too late
Life’s too short, so I can’t wait.
Take me now, oh don’t you see,
I can’t get laid in Germany.

Ja viimasena muidugi “Roter Sand” ja tema šlaagervile. Kurat, tundide kaupa hakkab su peas ketrama…

NB! Tsenseerimata videot näed SIIT.

]]> http://tuty.wordpress.com/2009/10/14/rammstein-liebe-ist-fur-alle-da/feed/ 8 Janke rammstein1 http://tuty.wordpress.com/2009/10/12/tahelepanek-slaavi-pulm-kestab-45-minutit/ http://tuty.wordpress.com/2009/10/12/tahelepanek-slaavi-pulm-kestab-45-minutit/#comments Mon, 12 Oct 2009 09:58:43 +0000 Janke http://tuty.wordpress.com/?p=1659 ]]>

…ja seda 45 minutit tuleb lugeda hetkest, mil pulmalauda maha istutakse.  Eih, egas siis peale seda pulm otsa ei saa- lihtsalt siitsaati  käib kõik teisiti kui mitteslaavlastele kombeks on.

Niisiis: hiljemalt 45 minuti pärast on tavaline säärane seis, kus üks äiadest läheb kellegi meessoost külalise juurde ja hakkab temaga  mingit aastatetagust “probleemi” klaarima. “Probleem” võib olla väga suur: ei öelnud tänaval tere, saatis sarnases pulmas pikalt, nägu ei meeldi- mida iganes. Ja nii lähebki lahti klaarimiseks (mida slaavi rahvusest inimesed hellitlevalt razboor`iks kutsuvad) stiilis: “Naahui Voloodja, mul on sinuga üks asi klaarida! Maša pulmas saatsid sa mind perse- plätt, mitte keegi ei saada mind perse, sina ka ei saada, tvaju matj…! (vaba tõlge vene keelest)!” Volodja ei ole siinkohal muidugi papist poiss ja ei hakka sellise ärplemise peale nutma vaid laseb samas vaimus vastu…

Najah, ja nüüd ongi nii, et ca. kaheksa minuti pärast toimubki esimene käsikähmlus, mis parematel kordadel võib üle kasvada suureks razbooriks, kus kõik kähmlevad kõigiga. Enamasti see õnneks nii ei ole kuna peale paariminutilist heitlust jõuavad “vaenupooled” ehtslaavlikule äratundmisele, mis lõpeb kaelustamise, viinajoomise ja lausega “Ты меня любиш?”. See hetkeline äraleppimine ei tähenda küll hetkekski, et nüüd oleks asjad korras. Nimelt leiab ca tunni pärast seesama äi, et “Ei kurat, see asi tahab ikka selgeks klaarimist saada!” ja ta läheneb Volodjale samasuguse rakursiga… Ja nii kestabki see ringkäik “joon-klaarin-lepin-joon-klaarin-lepin”  2 ööpäeva. Pulma õnnestumise määrabki asjaolu “Mida rohkem klaarimist, seda vingem pulm”- siis on ju millestki veel aastaid rääkida.

Igas slaavi pulmas on ka tüübid, kellel on “austuse probleemid”. Maakeeli öeldes tähendab see seda, et mingil vennikesel on alati vaja sundida sind jooma ka siis, kui sa seda teha ei taha (“200ml klaasi kaupa viina, kamoon?”). Sellistel puhkudel toob ta välja igipõlise lause “Ты меня не уважаеш?” (“kas sa ei austa mind?), mis sinu jaoks tähendab seda, et sa oled plindris- juhul kui sa ei joo temaga, siis järelikult ei austa ja järelikult järgneb sellele sarnane tegevus nagu äiapapa ja Volodja vahel.

Üks kena näide taolisest pulmast on siin all oleval videoklipil.

PS! Tegu on üldistava kirjeldusega, kindlasti ei toimu säärane tegevus kõikides slaavi pulmades… vist

Ja pildi leiad SIIT.

Sõduri leidlikkus on üks ütlemata müstiline nähtus. Sõjaväes ei jää vahendite puudumise tõttu kunagi midagi tegemata kui on olemas kasvõi üksainus universaalne vahend- sõdur. Tahate veoautost tanki teha, aga ei ole nii autot kui ka muid vahendeid? Palun väga- kas raske- või kergtank? On vaja ilma naelu, laudu, haamreid jms kraami omamata õppusel välipeldik teha? Milles küsimus: kas prill-lauaga või ilma? Jaah, üsna tavaline on siinkohal muidugi ka see, et ega siis sõdur käsku saades veel ei tea, millist suurt leidlikkust ta omab- seda ütleb talle  tema Väike Võll. Nii ongi tavaline umbes taoline vestlus sõduri ja ülema vahel:

Ülem (kes tahab samaaegselt aega ja ruumi ühendada): “Sõdur, võtke ja kaevake siit kuni lõunani!”

Sõdur (kes üritab selle lausega ülesandest ära viilida): “Hr. Väike Võll, kahjuks ei saa seda ülesannet täita- labidaid ju ei ole?”

Ülem (kellel on poohui, kuidas tehakse, peaasi, et ära tehakse): “Kahjuks meil labidaid ei ole jah, aga milles küsimus- kasutage sõduri leidlikkust. Igatahes, on vaja, et siit kuni lõunani kaevatud saaks.”

Sõdur (omaette mõttes serbo-horvaadikeelseid roppusi loopides): “Just nii, hr. Väike Võll!”

Niiviisi lahendatakse sõjaväes kõik tekkinud probleemid. Mida kogenum on sõdur, seda leidlikum ta on. Näiteks: päevi näinud sõdur teab une pealt, et “ei ole varustust, mida parandada ei anna-järelikult on liiga vähe teipi!”. Samuti teavad kogenud Võllid, et kui tegu on päevi näinud ja kogenud sõduriga, siis võib ta teinekord liialt leidlik olla. Siinkohal meenutabki päevi näinud Võll alljärgnevat lugu (mida silmas pidades ta alati sõdurist veelgi leidlikum olla üritab):

Pandud kord sõdur kartserisse ja antud talle trenni tegemiseks kolm 32-kilogrammist sangpommi. Kartser nagu kartser ikka- 1,5m lai ja 2,5m pikk- ilma akendeta ja suure rauduksega. Kui Võll kahe tunni pärast kontrollima tulnud, mida sõdur teeb, näinud ta, et üks sangpomm on kadunud ja teine on katki. Küsimise peale sai ta vastuseks ehtsõdurliku “aga mulle antigi kaks katkist sangpommi, ühe jõudsin juba korda teha.”

“Vana Sõjaratsu” lugusid võid leida veel ka siit:

Eesti Kaitseväe legendid I osa

Eesti Kaitseväe legendid II osa

Eesti Kaitseväe legendid III osa

Eesti Kaitseväe legendid IV osa

Sokkidest ja juustust

Väsinud sõdur, taburet ja soojad kotletid

Kaks vene libu ja vallutatud väeosa

Pildi leiad SIIT.

Janke kooserdas eile koeraniruga, kes talle pooleks aastaks hoiule jäeti, metsas. Koer nagu säuke korterikoer ikka: pisike, suurte kõrvadega ja enamasti tüütult sõbralik. Najah, niisiis jalutas ta seal metsas selle tegelasega ja jäi mõttesse: eksole, oleks siis miski suur macho-peni, kellega seal kooserdada, aga ei… Kohe tuli silme ette parm, kes tänaval oma koeraga kooserdab. Ja tõepoolest- koer on alati samasuguste sorgus vuntsidega kui tema parmust peremees.

Najah,  siis läks mõte edasi, et kurat: naist ka hetkel ei ole, pisikese koeraga käi metsas jalutamas ja… heh-heh, eriti tore lugu- õhtul teatrisse lähed ka oma sõbra naisega kuna kiire 24h etteteatamise peale ükski asine miisu ei olnud käpik kaasa tulema. Na mida veel? Jeah, ja siis hakkas Janke mõtlema, et “pagan- viimasel ajal olen oma lemmikõlle Rocki asemel hakanud ka tunduvalt lahjemat Saku Pilkut jooma…”. Muidugimõista oli siit juba kiire tulema järeldus: sellest kõigest on ainult üks samm kumminaiseni!

PS! Et iroonia täielik oleks, siis hakkas raadios taustaks mängima “Äpu laul”, mis konteksti arvestades siia nagu sibul silmaauku sobib…

Toriseja ei ole kunagi millegagi rahul. Õigupoolest on selline tegelane esineja jaoks nagu herpes- sa võid temaga võidelda ja korraks ka vabaneda, aga päriselt lahti temast kunagi ei saa. Ta vingub iga asja peale nii kõvasti, et lausa imekspandav on, et vingumürgitust ei saa. Küll on esineja hääl vaikne, jutt igav, klass väike, teema mõttetu jne. Kui tema käest konkreetselt küsida, milles tema rahulolematus seisneb või kuidas asja paremini teha saaks, siis tõenäoliselt saad sa vastuseks “Ma ei tea, kuidas õige oleks, aga sina teed igal juhul valesti.” Oma rahulolematust väljendab ta lisaks sõnadele veel ka kogu oma kehekeelega- kortsus kulm, halvakspanevad liigutused- “pfff (käega viskamine ja pööritavad silmad), küll on ikka jama”.  .

Unimüts tuleb kohale esimesena, sest see annab talle võimaluse valida saali kõige kaugem ja vaiksem nurk, kus ennast mõnusasti nii mugavasse asendisse, kui võimalik, keerata. Ta kahetseb, et sellistes kohtades välivoodeid ei ole, sest siis oleks eriti tore käsipõsakil kuulata, mida kuradit see tegelane seal ees üleüldse tõestada püüab. Eriti kogenud Unimüts ei lase ennast mitte millestki häirida, olles sellega esineja jaoks paras peavalu- sa võid talle küsimusi esitada, üritada teda kaasata jms, paraku ei reageeri  ta mitte millelegi. Pigem on ta kõige selle peale solvunud kuna tema peas tiksub mõte “Paganas, mina sind ju ei sega- miks siis sina mind miskite mõttetute küsimustega segad, ahhh?”

Häbelik teeb ennast nii väikeseks kui vähegi võimalik. Tema soov oleks see, et keegi tema poole ei pöörduks ja tähelepanu ei osutaks. Loengusaalis olles sooviks Häbelik olla kärbes laenurgas- keegi teda ei märka, tema saab aga rahulikult omi asju toimetada. Kui esineja  Häbeliku poole küsimusega pöörduks või silmsidet hoides pikemalt talle otsa vaatama peaks, siis võtab Häbeliku nägu sügiseselt ilusa punapõskse õuna vormi. Kuivõrd ülejäänud inimeste arvamus loeb temale kohutavalt palju, siis eriti halvad on lood sel juhul, kui Häbelik ise esinema peab- tal on tunne, et kohe toimub “taevakeha   katastroofiline kokkuvärisemine”.

Aevastaja oleks võinud sellises tervislikus seisundis, nagu ta on, koju jääda. Paraku arvab ta aga, et tema kohaleilmumine näitab kõigile, milline kangelasega on tegu: “Oh, vaadake ja imestage- ma olen tõbine, aga tulin siiski kohale. Ahh, kuis kiita võite mind!”. Kuivõrd paljudele inimestele meeldib endale kõiksugu tõbesid välja mõelda, siis suhtuvad nad sellisesse pidevalt köhiv-nuuskav-aevastavasse tüüpi ilmselge ettevaatusega. Eriti jama lugu juhtub siis, kui esineja ise on selline aevastaja tüüp ja mingil kummalisel kombel arvab heaks sissejuhatuses oma “kangelaslikkusega” (“köh-köh, olen jah gripis, aga näed- tulin ikka teile esinema) kelkima hakata- kuulajad tahaksid teda kohe aknast välja visata.

Õnneseen on iga esineja lemmik-kuulaja. Ta on eluga rahul ning üritab leida igas asjas positiivset. Ka siis, kui esineja täielikku jura lava peal ajab, leiab ta sealt enda jaoks midagi- kasvõi seda, kuidas ise samas olukorras sellise jama tegemist vältida. Õnneseen naeratab sulle kui sa teda vaatad ning noogutab tunnustavalt, kui sa midagi tema jaoks asjalikku ütled. Kogu oma olemuse ja kehakeelega annab ta esinejale märku, kas viimane on õigel teel või mitte. Kui Õnneseenele midagi segaseks jääb, siis on ta varmas sellekohaseid küsimusi esitama või kaasa arutlema. 

Ninatark teab raudkindlalt, et maailmas on ainult üks inimene, kes kõneldavast teemast midagi teab ja esineja see kindlasti ei ei ole. See ainuke pädevik, kes siinkandis leidub, on Ninatark. Selleks, et oma üüratut tarkust väljendada, teeb Ninatark kõik, et esinejat häirida- ründavad küsimused, kohatud kommentaarid, Torisejalik käitumine, vahelehüüded jms. Esineja jaoks on selline tüüp saalis paras pein tema ümmarguses poti ässas ja kõige lihtsam viis taolise tüübiga tegelemiseks on säilitada rahu ja käituda ühe Murphy seaduse järgi: ära vaidle lolliga, inimesed ei pruugi teie vahel vahet teha.

Doktor on ilmselgelt antud valdkonna ekspert. Juhul, kui tegu on esineja suhtes hästi meelestatud Doktoriga, siis on selline tegelane esinejale õnnistuseks- ta toetab teda asjalike kommentaaride ja omapoolsete lugude/kogemuste edastamisega, mis kõik omakorda esineja usaldusväärsust tõstavad.  Ainuke mure siinkohal, mis võib tekkida, on Doktori liigne suhtlemisvaegus- pead jälgima, et ta sinult esinemist üle ei võtaks. Kui tegu on negatiivselt meelestatud tegelasega, siis võib juhtuda, et ta võtab kiirelt üle Ninatarga ja Toriseja kombed ning üritab esinejale kaikaid kodarasse visata. Ainus vahe on selles, et erinevalt kahes eespool nimetatud tegelasest, teab Doktor, mida ta räägib.

Sarnasel teemal ka:

Juhend tudengitele: kuidas igavat loengut üle elada!

Avalikult esinejate “parimad pärlid” I osa

Avalikult esinejate “parimad pärlid” II osa

Avalikult esinejate “parimad pärlid” III osa

Juhul kui pealkiri jäi segaseks, siis ma selgitan: Kui sa ei viitsi mälupulga peal muusikat kaasa vedada, siis piisab sellest, kui registreerid ennast MeCanto kodulehel, installid oma koduarvutisse Mecanto progejupi, näitad sellele ära muusikakataloogi asukoha ja voilà- otse brauseri kaudu võid suvalisest maailma otsast koduarvutis asuvat kraami  sirvima ja kuulama hakata. Esiotsa peab küll selleks koduarvuti töötama, aga kuivõrd ta kõik su kraami oma serverisse salvestab, siis mõne aja pärast pole ka seda enam teha vaja.  Kui sa peaksid kausta uut kraami lisama, siis sünkroniseerib MeCanto ka selle  kohe kenasti veebi. iPhone omanikud saavad Cydiast peale samanimelise appi installimist interneti olemasolul oma telefoniga neidsamu tegevusi teha.

Kliki all oleval pildil ja siis näed, mismoodi see MeCanto brauseris välja näeb. Juhul kui iTunesiga oled kokku puutunud, siis ei tohiks ka siin erilisi üllatusi olla. Kraam on kenasti artistide, stiili ja kurat-teab-mille-kõige-veel järgi organiseeritud- kui miskit üles ei leia, siis saad otsingut kasutada. Soovi korral võid omale pleiliste teha niipalju kui kulub. Terve selle asja üles seadmine võtab  kodus aega miski 5 minuti- ääs simpel ääs zätt, nagu stimorolidemaa inimesed ütlevad.

…tuleb alustada sellest, et ilmselgelt meeldib koertel teistele omasugustele selga ronida.  Kui ikka tuhin peal, siis pole vahet, kellele ja millisest soost koerale- peaasi, et selga saaks. Kui selga ei ole võimalik ronida põhjusel, et teine koer suurem on, siis ei tehta sellest numbrit- võib ju ka säärt toksida. Lisaks meeldib koertele veel ka oma nina teise koera jalgevahesse pista ja uurida, mida head seal küll pakutakse. Kui eelpoolnimetatud tegevusi ei ole võimalik teha, siis on koerad varmad ise endaga tegelema- oled sa näinud, kuidas ja millisest kohast koer ennast lakub? Kõigest sellest võiks järeldada, et koerad kasutavad oma riista elus suunda näitava kompassina, mis kahjuks paljudki neist kohapeal tiirlema paneb. Oled sa näinud, kuidas koer põrandal tiirutades oma saba taga ajab? Miks sa arvad, et see saba on, mis tema seal põrandal möllama paneb?

Koertele meeldib haukumisega kiidelda ja näidata, kui kõvad tegijad nad on.  Siinkohal kipub välja tulema seaduspärasus- mida väiksem koer, seda kõvem möla. Eriti meeldib haukuda noortel koertel- kui üks koer hakkab haukuma varju peale (“raisk, taon su ära vä?”, “mida oli, fakk?”), siis minuti pärast haugub külatäis koeri takkajärgi. Kõige suuremaks tunnustuseks ühele koerale on silt “Ettevaatust, kuri koer!” tema väraval- see peaks justkui tema macho-staatust rõhutama. Kui sa koeralt tema õllekruusi (ptüi- toiduanumat ikka) söömise ajal eest tahad võtta, siis võib see sinu jaoks puretud käega lõppeda. Ühele ontlikule koerale ei ole midagi pühamat kui tema õllekr…(ptüri kurat- jälle) toiduanum.

Lisaks macho-suhtumisega koertele on seal veel sellised suurte ja kurbade silmadega emo-koerad, kes on hirmsad memmekad- muud nad ei tee, kui käivad oma perenaisel (-mehel) sabas, ronivad sülle ja üleüldse tahavad, et kõik neile ette ja taha ära tehakse. Iseseisvast toimetamisest ei tea nad enamasti tuhkagi. Omanikud kipuvad sealjuures oma emainstinktiga liiale minema, mistõttu lubataksegi oma penile kõiksugu totrusi, mis tavapärasel koeraomanikul pähegi ei tuleks.

Koertele meeldib tähelepanu ja see, kui neid kiidetakse. Seepärast on valmis tegema kõike, et sa neid sügaks. Tähelepanu saamiseks on nad valmis omaniku eest kõiksugu vigureid tegema- alates kurbadest niutsatustest kuni  “mängin nüüd valvekoera, haugatan naabri peale ja ise vaatan silmanurgast, kas püüdsin omaniku tähelepanu” nippideni välja.

Üldiselt on nii, et kuigi kõige levinum on teadupoolest tavaline krants, kes ise arvab, et ta on puhastverd tõukoer, siis teinekord võib koerte hulgast siiski leida ka korralikult käituvaid ja asjalikult toimetavaid koeri. Ilmselt on see kasvatuse küsimus.

Eelnevatel aegadel on võrreldud veel ka alljärgnevaid tegelasi:

Noh, kui naisi just õllega võrrelda, siis…

Noh, kui tsiklimehi just lindudega võrrelda, siis…

Noh, kui naisi just raamatutega võrrelda, siis…

Noh, kui naisi just autodega võrrelda, siis…

Pildi leiad SIIT.

]]> http://tuty.wordpress.com/2009/09/29/noh-kui-mehi-just-koertega-vorrelda-siis/feed/ 2 Janke mandog