Juhend: 7 nippi, kuidas edukalt puhata

Juhend: 7 nippi, kuidas edukalt puhata

Suvi on müstiline aeg. Suuremad romantikud (loe: noored inimesed) käivad päikesetõusu ootamas ja vanemad inimesed, kes enam nii kaua üleval olla ei jaksa, lepivad päikeseloojanguga. Kõigele lisaks on kohe-kohe saabumas ka puhkus ja nii mõnigi võtab sel ajal ette pikema reisi, et kodust ja tööst eemal olla.

Selleks, et reis või puhkus sul ikka asja ette läheks, toon välja 7 asja, mida puhkuse ajal kindlasti tegema peaksid selleks, et tööle tagasi minnes uut stressivaba tööperioodi alustada.

1. Ära mitte ühtegi tööasja kellelegi teisele usalda. Niikuinii teevad valesti.

Üldiselt ütleb juba Murphy seaduski, et “omapäi lähevad asjad veelgi hullemaks”, mis siin veel sellest rääkida, kui sina ära oled. Seega – oma viimastel tööpäevadel ära enda asendajale jaga infot selle kohta, mis sul pooleli on või mida ta ära peaks tegema.

Piirdu soovitusega “Kui midagi on, siis saada mulle email või helista”. Nii tagad selle, et sul ka puhkuse ajal tegemist on. Rääkimata sellest, et ka sinu asendaja ei saa sinu eemalolekul asju lõdvemalt võtta.

2. Kontrolli oma e-maili vähemalt kord tunnis

See on piisav tempo, et ka teises ajavööndis olles asjaga kursis olla. Ja kui asud teises ajavööndis, siis tee seda arvestusega “Meil siin on kell 22.30, aga Eestis on juba 8.30, See tähendab, et kindlasti on saabunud tähtsaid emaile”.

E-mailidesse võid suhtuda ka mõttega “Meil siin välismaal on kell 10.00, aga Eestis on 20.00… Nojaa, aga hommik kell 10 on töö aeg, seega emailid lahti, üks-kaks!”

Lisaks: kindlasti lülita oma emaili programmi puhkuseteavitus sisse. Nii saavad inimesed, kellel sinuga sinu puhkuse pikem kirjavahetus peaks tekkima, alati kaks kirja. Esimese vastusega “Olen puhkusel ja bablabla…” ja siis tunni aja jooksul sinu õige vastuse. Sellele sinu kirjale vastates algab kõik otsast peale.

3. Vasta kirjadele kohe peale kättesaamist

Tasub kinni pidada rusikareeglist, mis ütleb “Kõik emailid on tähtsad ja vajavad kohest lahendamist. Ei ole olemas emaili, millele vastamisega kannatada võiks.”

Kui kirju on rohkem, siis vasta kõikidele koheselt. Nii kulub see e-mailide kontrollimise vahel olev tund kenasti puhates ära. Töö on ju parim puhkus!

4. Tööd saab ka mere ääres teha

Juhul kui peaksid oma puhkuse ajal ekstreemsustega tegelema ja otsustad mingil veidral põhjusel siiski randa minna, siis ära unusta, et hinnapakkumisi saab ka päikese käes teha.

Oluline meelespea! Facebook tahab varvaste pilte näha. Alusta FB teavitamist juba kodus olles tehes postitusi stiilis “Diana on kodus. Fiiling iksaited” ja “Diana is in Tallinna Lennujaam. Fiiling veri iksaited.”

5. Puhkus peab lõppema nädal enne ametlikku aega

Nädal enne puhkuse lõppu tasub end juba töölainele vedama hakata. Nii võõrutad ennast puhkuse rütmist juba aegsasti ja seega on su esimene töönädal ka sujuvam. Vastasel korral on tööle saabumise aeg šokeeriv, sest “teised on kõik asjad valesti ära teinud, mistõttu pean kohe kõike parandama hakkama.”

Seega on nädal enne puhkuse lõppu emaile lubatud kontrollida kaks korda tunnis. Samuti on lubatud oma asendajale kolm korda päevas helistada ja juhendada teda teemal “Mis kõik valesti on ja kuidas olema peaks.”

6. Helista oma kõige tüütumale kliendile

Kui eelmistest punktides veel väheks on jäänud ja sa tunned, et puhkus ei suju päris nii nagu vaja, siis võid välja otsida oma kõige tüütuma kliendi kontaktid.

Seejärel helista talle ja arutle umbes pooletunnise telefonikõne käigus seda, kuidas sa tema asju paremini hallata saaksid. Peale kõnet asu kohe tegevusse ja hakka selles suunas toimetama.

7. Meelerahu on mömmidele

Lõpetuseks tasub alati meeles pidada seda, et meelerahu (sh ka puhkus) on mömmidele. Võta elu (sh ka puhkust) nii nagu see on. See tähendab, et ole stressis 😉

Advertisements

Armastus pidada ka tänapäeval kõhu kaudu käima…

Armastus käib kõhu kauduNavat, Janke on see tüüp, kellele suvel meeldib turu peal käia. Värske kraam ja muu see värk…

Täna läks ta siis jälle turule ja plaanis muuhulgas ka kartulit osta. Läheneb ta ühele kartuliletile, kus kaks vanemat tädi ajavad juttu. Nende juures on selline toekam, ca 20-aastane miisu. Janke osutab seal hunnikus vedelevatele mingitele kartulitele ja ütleb “Palun mulle kaks kilo”.

Sealt edasi hargneb järgmine jutt:
Müüja: “Nendele kartulitele peab peale passima.”
Janke: “Mismõttes peale passima? Et muidu virutatakse ära?”
Müüja: “Ei, keetmisel tuleb peale passida – muidu keevad puruks.”
Janke: “Aaa… teate, ma olen ütlemata laisk pealepassija… näidake mulle kartulid, mis iseseisvalt toime tulevad.”

Müüja näitab kartulitele, mis sobivad. Janke laseb neid kotti pakkida. Samal ajal, kui müüja pakib, hakkab teine tädike seletama.

Tädike: “Need teised oleks kartulipudruks head olnud.”
Janke: “Ehh, küll sööks seda putru, aga kes seda tampida viitsib?”
Tädike: “Nojaa, tuleb siis endale ikka naine otsida, siis ehk saab.”
Janke: “Küll otsiks, aga vaata – ma olen nii möku, et ma ei saa sellega ka hakkama.”
Tädike (kätega vehkides): “No kuidas siis nii? Tuleb ikka ringi vaadata ja käia ja küll siis kohe leiad” (ja kogemata käega vehkides osutab sellele noorele miisule)
Janke: “Ahaaa… na ma saan nüüd aru küll.” Vaatab miisule otsa ja ütleb: “Seda see turul kauplemine ja naise otsimine siis tähendabki, jah?”
Miisu punastab ja läheb tädikese selja taha. Tädike ei pane tähele ja seletab edasi: “No väärt mehele tulevad ise naised ligi. Sa pead ikka ise rohkem ringi käima ja otsima, küll siis leiad ka”
Janke: “Nojaa, aga selle teooria järgi – kui nad ise tulevad ja mind leiavad, siis ehk ei pea isegi ringi käima “
Tädike: “See on ikka hea, kui naine majas on, siis on ikka kõht kogu aeg täis.”
Janke: “Saan siin vihjetest aru, et armastus käib ka tänapäeval kõhu kaudu, jah?”
Tädike: “Ikka ikka, kus sa siis sellega…”
Janke: “Ma arvasin, et tänapäeval on ikka muud asjad.”
Tädike: “Ei-ei, kõht on ikka kõige tähtsam!”

Siis saivad müüjal kartulid pakitud ja Janke tuli head päeva soovides tulema. Seega – mida me täna teada saime? Unustage ära igatsugu maailma-parim-seks, kila-kola, meigid jms kräpp. Kui süüa teha ei oska, siis diili ei tule. Küsi turult kui ei usu!

Marili Allikas – Hoiatus: paadunud üürivõlglane

Marili Allikas, isikukood 48907216017, pikemat kasvu (ca 180cm kanti) noor naine. Tumeda peaga. Hambad eest kergelt kollakad.  Tal on ka laps, sündinud jaanuaris 2012.

Juhul, kui selline tegelane tahab sulle üürnikuks tulla, siis soovitan heaga talle ära öelda.  Üürisin talle kinnisvarabüroo kaudu pool aastat tagasi oma kahetoalise korteri välja. Sai kokku lepitud, et pidusid ja läbusid ei tee, allüürnikke ei võta. Nagu sellistel puhkudel ikka, siis lubas suure suuga, et kõik saab korras olema. Ühe kuu raha jäi tagatiseks ette.

Esimesed probleemid – naabrite häirimine, peod ja lubamatud allüürnikud

Kahe kuu pärast hakkasid naabrid nurisema ja mulle helistama, et pidevalt mingi pidu ja möll käib. Parim nali oli selline, kus purjus “öised külalised” andsid naabri ukse taga kella ja küsisid naabritelt Marili Allikase ja tema allüürnikuna elava õe kohta, et “miks need kuradi libud sisse ei lase meid kui ise siia kutsusid?”

Navat, läksin kohale ja selgus, et ongi nii – ilma loata allüürnik majas, peod käivad. Vastavalt kokkuleppele tegin neile esimese ja ainukese hoiatuse ja lubasin, et järgmisel korral lõpetan lepingu ennetähtaegselt. Esiotsa tundus, et mõjus. Järgmiseks paariks kuuks siiski…

Teine probleem – jätkuvad peod ja tekkinud kommunaalkulud võlad

Seega, mai alguses hakkasid naabrid jälle kaebama. Nüüd selgus veel ka, et Marili Allikas ei ole kaks kuud ka kommunaalmakse maksnud. Palju õnne minule!

Läksin kohale – seal tema õde oli välja kolinud, aga nüüd oli mingi tüüp sisse kolinud. Teatasin neile viisakas vormis, et kuivõrd kaebused on jälle üleval, kommunaalide võlad ka, siis lõpetame lepingu. Kuu aega on välja kolimiseks aega.

Tüüp tõmbas ennast selle peale härga täis ja lubas mind kohtusse kaevata. Ütlesin, et jään kutset ootama.Vahepealsel ajal konsulteerisin paari tuttava juristiga, kes ohates ütlesid: “Noh, kui nad sealt välja kolida ei taha, siis oled saa suures jamas ja paremal juhul laabub asi peale pikka kohtus käiku!” Palju õnne minule, eks?

Õnneks nii hulluks asjad ei läinud. Kui kahe päeva pärast kui helistasin, siis olid nad vähe tagasi tõmbunud ja lubasid, et kuu aja pärast annavad korteri üle.

Vahepealsel ajal mainisin Marili Allikasele, et maksku tekkinud võlgnevused (selleks ajaks 156EUR-i) eelnevalt ära, et korteri üle andmisel saaks ta oma ettemaksu tagasi. Lubas suure suuga, et saab tehtud. Jeah, juba siis tundus kahtlane…

Üks asi veel – paaril korral saatis ta mulle vale elektrinäidu (naabri oma), mistõttu pidin helistama ja seda üle küsida. Ja paaril korral jäid nad elektrinäitude esitamisega ka hiljaks, mistõttu Eesti Energia koostas vastavalt lepingule arve viimase poole aasta näitude põhjal. Nendel kuudel oli elektriarve selgitamisega tükk tegemist, sest katsu sa siis “vaesele üürnikule” selgeks teha, miks arve on suurem kui eelmisel kuul kulutatud – eks ikka selle pärast, et viimase poole aasta keskmine on oluliselt suurem.

Kolmas probleem – läbustatud korter ja maksmata võlad

Täna kell kolm pidid nad korteri üle andma. Keda aga ei olnud seal kell kolm? Selgus, et Marili Allikas ja tema elukaaslane olid juba eile kõik asjad kokku pakkinud ja vehkat teinud. Maha jäi neist läbustatud korter ja 210EURi suurune võlg. Telefoni vastu ei võtnud. Tüübi sain lõpuks kätte, aga see ajas häma teemal “mina ei tea sellest midagi, mina aitasin ainult kolida.” Nii et, kui 150EUR-i ettemaksu maha arvestada, siis minu kahjum selle pealt ca 60EURi + lisaboonusena all kirjeldatud läbu.

Mida siis läbu sisaldas? Külmkapp kuude kaupa sulatamata ja mingeid veidraid asju täis. Isegi paari päeva vanused praekartulid koos panniga sees. Lisaks veel hulk toidujäätmeid. Pesemata nõud korteris igal pool, kaasa arvatud praeahjus. Ilmselgelt lõhutud tugitool (mille peale tüüp ütles “Mis on töös, see kulub”). Kaminatäis konisid ja muud prahti. Kassiliiv vaibale ümber aetud, hunnikutega muud sodi… Ühesõnaga, täielik läbu.

Seega – kui selline tegelane nagu Marili Allikas sinult korterit tahab üürida, soovitan talle ära öelda. Kui ta tööd küsib, siis… mina peale selle loo lugemist talle ilmselt tööd ei pakuks.

PS! Miks ma sellest siin kirjutan ja tekstis korduvalt nime Marili Allikas mainin? Sest Google on meie kõigi sõber ja ehk on ka sinul sellest kasu 😉

PS2! Aga sõnum ka Marilile: Juhul, kui sa seda loed, siis võta minuga ühendust. Kui võlgu jäänud osa ära maksad, siis võtan selle postituse siit ka maha. Seniks jääb see siia.

www.tantum.ee veebihosting- Hoia eemale, saad kõvasti petta

Tantum Group OÜ- petavad inimesiOtsisin sõbrale Eesti pakkujate hulgast veebimajutust. Uurisin siit ja sealt- vaatasin, et Tantum Group OÜ aadressil http://www.tantum.ee pakub täiesti mõistliku hinnaga veebimajutust. Domeeni saab ka registreerida. No kena kena,  kuivõrd keegi teine ka seda soovitas, siis saigi veebimajutuse ja domeeni eest aastaks ette makstud. Siiani sujus kõik kenasti.

Lisaks sain ka kirja: “Teie esitatud tellimus on läbi vaadatud ja heaks kiidetud ning virtuaalserveri konto üles seatud. Antud kiri sisaldab kogu vajalikku informatsiooni konto kohta, saate tellitud teenuseid koheselt kasutama hakata…” Veel öeldi, et .ee lõpuga domeen hakkab tööle 2-7 tööpäeva jooksul.

Esimese probleemi otsa põrkusin kohe esimesel päeval. Muutsin kohaliku cPaneli välimust (skini), mille tulemusel enam sinna sisse logida ei saanud. Palju õnne, eks! Noh, normaalses kohas lahendataks see probleem üks-kaks, seega saatsin neile kirja. Juba siis selgus, et nad on seal “kiire reageerimisajaga”, st sain oma kirjale vastuse alles 36h pärast. Aga vähemalt sai sellega korda.

Teine probleem kerkis 7 tööpäeva hiljem, kui nad ei olnud ikka veel http://www.minusaidinimi.ee domeeni üles seadnud. Saatsin viisaka kirja, millele vastasin nad vaikusega. Järgmisel päeval saatsin veel ühe, vähem viisaka (kuid mitte veel kurja) kirja, millele sain absurdse vastuse:

“Tervist! Ja me pole siiamaani saanud digitaalselt allkirjastatud avaldust domeeni   registreerimise peale või siis väljavõtet pangaülekannest domeeni eest. Ilma selleta me ei saa registreerimisega edasi minna.”

Möh??? Mis see siis nüüd oli??? Hakkas selle seltskonna osas sügav kahtlus tekkima. Uurisin väheke netist ja selgus, et rahulolematuid on ka Hinnavaatluse foorumis.  Aga heakene küll, saatsin siis neile selle väljavõtte koos kirjaga:

“Tere! Jääb küll segaseks, miks Te panga väljavõtet soovite kui ise olete meile kirjutanud, et meie tellimus on läbi vaadatud ja heaks kiidetud. Saadan Teile siiski selle väljavõtte, et asjad kiiremas korras korda saaksid. Edaspidi soovitan oma raamatupidamisosakonnaga tihedamat koostööd teha, sest ka neil on ligipääs neile väljavõtetele. Usutavasti saate tänase päeva jooksul meie domeeni üles…”

See oli 10 päeva peale makse tegemist. Peale seda valitseb sealpoolt täielik vaikus. Olen saatnud veel 2 kirja- ei midagi. Nende kontori telefonile +372 602 7002 saad ainult teateid jätta, aga ka neile ei vasta keegi. Ekspress Hotline andmete kohaselt on see kaader registreeritud Vilde tee 82-102, Tallinn. Seal näidatud mobiiltelefonile 503 6183 ei vasta ka keegi.

Tänaseks on möödas 15 päeva ja ma olen täpselt samas olukorras, kus alustadeski- server on, domeeni pole. Raha on makstud, aga teenusepakkujal on täiesti savi. Mida ma sellest järeldada võin? Tegu on ilmselt mingisuguste petistega. Seega soovitus sulle: hoia neist eemale. Isegi kui nad selle asja mul kunagi korda peaksid ajama, ei soovita kellelegi.

Kui kellelgi on sellesinatse Tantum Group OÜ-ga kogemusi, andku siin kommentaarides märku. Heameelega ootan ka soovitusi selle kohta, kuidas oma probleemile lahendust leida.

EDIT 22.12.10: Peale 18 päeva kestnud jama reageerisid need klounid seal lõpuks minu viimasele kirjale, milles ütlesin “kui järgmise 24h jooksul asi korda ei saa, siis olen sunnitud tarbijakaitsesse pöörduma”. Seejärel toimus “uskumatult kiire reageerimine” 20h jooksul. Nimalt sain neilt lakoonilise kirja: “Tere, lõppuks domeen sinusait.ee on registreeritud. Palume vabandust, et nii kaua sellega läks”. Jeah, kaua tehtud kaunikene! 😉

 

Pocahontase lühikokkuvõte

Janke loeb suurest igavusest inglise keele impruuvimise eesmärgil parasjagu toredat inglisekeelset raamatut. “Generation Kill” nimeks. Raamat stimorolide 2003. aasta Iraagi invasioonist vabastamisest. Ütlemata hea lugemine. Seriaal on küll ka nähtud, aga raamat on parem.  Najah, ja seal raamatus on üks stimorolide indiaani päritolu seeru, kes  avaldab  filmi Pocahontas teemal arvamust. Kõlab see järgmiselt:

“Dog, Pocahontas is another case of your people shitting on mine. What`s the true story of Pocahontas? White boys come to new land, deceive a corrupt Indian cheif, kill ninety percent of the men and rape all the women. What Disney do? They make this tragedy, the genocide of my people, into a love story with a singing raccoon. I ask you, would the white man make a love story about Auschwitz where a skinny-ass inmate falls in love with a guard, with singing raccoon and dancing swastikas? Dog, I was ashamed for my daughter to see this!”

Heh heh, üsna kenasti võtab asja kokku… 😀 Lõpetuseks lõik seriaalist ka. Debiilne rühmaülem, keda jõmmid kutsuvad Captain America`ks, üritab lennuvälja haarata. 😛

„Eile nägin ma välismaad“, st kohalikku ööklubi

Ühel ilusal kolmapäevaõhtul moodustasivad Janke, u-lane ja p-kas ühe tummise võttegrupi ja asutasivad ennast linna peale aelema. Lisaks kohaliku „kultuurieliidiga“ tutvumise põhjendusele oli kolmapäev valitud just seepärast, et ühes kohalikus öölokaalis on kolmapäeviti miisudele tagatud prii sissepääs koos tervitusnapsuga. Flegmaatikutele teadmiseks- see omakorda tähendab muidugi, et silmailu on laialt käes. Nah- mitte otseses mõttes käes, silmis st.

Kohalikku öölokaali, nimega The Basement, jõudsivad nad parajal ajal- lokaal oli juba tublisti rahvast täis. Sissepääsuraha eest (ca 80 eeki) anti võttegrupi igale liikmele ka talong, mille eest puhvetist kaks õlut per nägu lubati anda. Ja õlu on öölokaalis vaatluspostile asujale hädavajalik üleelamisvahend kuna vaatlemine on raske tegevus ja vaadeldavaid isendeid oli seal rohkelt. SEETÕTTU HOIATUS: ilasemad noorsandid peaksid muidugi ka omale rohkelt salvrätikuid kaasa võtma.

Esimese asjana torkas silma, et aplaid miisusid oli terve lokaal täis. Enamik miisudest kandis miniseelikut. Ja kui siinkohal öeldakse „mini“, siis ei mõelda tavapärast Eestimaist klubiminit vaid ikka überminit seelikut. Nah, et päris selge oleks, siis võiks selgitada seda nii: need minid seal on nii minid, et kurk juba kergelt paistab. 😉

Teise asjada torkas silma, et needsinatsed aplad überminidega miisud on noorepõlves väga palju saiakontsusid söönud, st et piimanäärmed on neil päris hästi arenenud. Etteruttavalt võib öelda, et see ei ole ainult öölokaalis täheldatav vaid ka tavalises tänavapildis on näha, et tegu on maaga, kus paljud miisud on väga eesrindlikud.

Najah, Janke puhul (na ei ole tegu maailma kõige pikemat kasvu tüübiga) oli seal öölokaalis probleemiks see, et väga paljud miisud on lisaks eesrindlikkusele ka parajad korvpallurid. Kui ennast seal rahvamassis kellestki mööda trügida, siis tuleb kaitseprillid pähe panna, muidu need etteulatuvad rinnanibud torkavad sul silmad peast. Aga nagu ikka igas asjas, siis on ka siin positiivseid momente leida- keegi ei saa sind süüdistada, et sa miisudele enamjagu ajast viisakalt otsa ei vaata… 😛

Lisaks ablastele miisudele tiirutas öölokaalis ka hulkade kaupa tiiraseid meesisendeid. Sarnaselt miisudele oli ka neil hulk sarnaseid väliseid omadusi. Nt: enamik neist kandis lühikeste käistega triiksärki, mille peal kandsid nad mingisugust imelikku õlakotikest. Nah, selline peene rihmaga asi üle rinna ja vahepeal siis umbes kopsu all selline rahakoti suurune jubin. Kuivõrd vaatluspostil asuv võttegrupp omades riikides säherust asja täheldanud ei olnud, siis nimetasid nad nähtud eseme kohe hoobilt „pedekotikeseks“. No offense, geilugeja, aga Eestimaisele rullnoksist heteromehele selline moetrend veel  vist väga kohale jõudnud ei ole. Aga küllap jõuavad.

Najah, lisaks kotikesele ja triiksärgile olid enamik neis kohalikest magnaatidest enne õue tulekut oma pead geeli või lakiga pesnud, mille tulemusena said ka kiilakate peas olevad kolm karva kenasti viide ritta püsti seatud. Ja paljudel nooremapoolsetel isenditel oli veel selline piimavuntsi-laadne lenks põsel või lõua ümber. Ilmselt kohalik moeröögatus vms.

Mõnda aega vaatluspostil olles hakkas Jankele tunduma, et miisud on küll väga aplad ja värki, aga midagi väga tuttavlikku on paljudes. Ja mõni aeg hiljem sai ta aru, millega on tegu. Kuivõrd riigis on kolm suuremat kogukonda (moslemid, ortodoksid ja katoliiklased), siis oli see ka miisudest üsna heaste aru saada.

Moslemimiisud olid sellise tumeda peaga, suure kotkaninaga ja kergelt tõmmud. Ortodoksid on sellise kergelt venelase näoga, millest on neid ka kohe kerge ära tunda. Ja katoliiklaste miisude puhul hakkasivad silma nende kitsad näod ja kergelt babajagaalikud kongus lõuad. Mhm, see kõik omakorda tekitas kummalise tunde, nagu asuks vaatluspost mingil kolme erineva suguvõsa kokkutulekul.

Mnjaa… ja see viis Janke mõtte sinna, et „Heakene küll, needsinatsed miisud on siin küll aplad kui kurat, aga… Eestimaised miisud on ikka ka väga hrrrrrrr. Ja lisaks hrrrrrrr-ile on nad vähemasti erinäolised“.

Järgmine kummalisus, mis vaatlejatele silma torkas, oli asjaolu, et kuigi tegu on ööklubiga, siis mitte keegi seal ei tantsi. Inimesed on lihtsalt kohale tulnud, ennast teineteise kukile pressinud ja sellelt positsioonilt nüüd lihtsalt seisavad, joovad, läkutavad  ja suitsetavad nagu korstnad. Kohalikud statistikud väidavad, et 90% selle riigi täiskasvanutest suitsetab. Ja seda oli ka näha- öölokaal oli maast laeni suitsu täis. Jeah, hea- et Eestis säherdune asi keelatud on, brrrr…

Olles 3h jooksul ära lahendanud lubatud talongiõlled ja ühe veel, jõuti üksmeelsele otsusele, et selleks korraks on see öölokaal ennast ammendanud. Kuivõrd kõht oli tühjaks läinud, siis astuti välja, kus öölokaali ukse kõrvale ennast 24h pitsapuhvet asutanud oli. Nii nagu vanasti ehitati meie maal kiriku kõrvale kõrts, on siin maal iga öölokaali kõrval pitsapuhvet. Mis tundub ütlemata hea mõte olevat, sest 7 minutiga maailmatusuur õhuke ja mahlane pitsa enne koduteele asumist kulub ikka ära…

PS! Peale nimetatud korda on Janke erinevate võttegruppide kosseisus ka muid kohalike öölokaalide ja vaatamisväärsustega tutvumas käinud, aga neist ehk mõni teine kord… Või ka mitte.