Pikukestest

Eile töölt tulles mõtlesin, et olen hästi kaval: ostan omale Selveri pagariletist pikukese, hommikul ei pea siis omale võileibu tegema või pagaripoodi pirukate järele minema. Mitte, et ma niikuinii omale hommikuti süüa viitsiks teha (selle arvelt saab hommikul kuni 15mintsa kauem magada)- saia ostmisest olen juba ammu loobunud, viimati kui ostsin siis mõne aja pärast viskasi terve(!) roheliseks läinud saia ära. Namiibia näljahädalised ilmselt tapaksid mu selle pärast ära… 😛 Najah, plaan oli siis selline, et teen pikukese kodus soojaks ja siis tööjuures meilide lugemise kõrvale söön. Ah ära seleta, ei jahtu ta midagi ära selle ajaga kui tööle sõidan, mul ju siuh-säuh 7-10 minutit minna.

Täna hommikul asusingi väljatöötatud plaani alusel tegutsema. Kuivõrd tööpäev algab kl 8, siis ärkasin 7.30. Kibe tahtmine oli küll äratuskella kuuldes vana kombe kohaselt see 7.40 peale lükata, aga sain oma laiskusest võitu ja tõusin kohe üles. Esimese asjana marssisin külmkapi juurde ja võtsin pikukese välja. See oli peale 14h külmkapis vedelemist selliseks kõvaks tõmbunud. Arutlesin hetke, et ei tea, kas peaks ta vastu kapi äärt pehmemaks enne taguma, aga otsustasin siiski seda mitte teha. Kas ma ütlesin sulle, et mul mikrolaineahju ei ole? Ei öelnud? Navat, ei ole mul seda, aga sa ära mulle kingi teda ka- jääb mul sinna niisama vedelema 😛 Seega- mikrokat ei ole, ma surasin pikukese pliidi ahju. Asetasin ta plaadi peale ja panin raisale 200 kraadi sooja, et kähku valmis saaks sel ajal kui mina habet ajan. Kaua see ajamine ikka käib, viiekaga ju tehtud. Viieka pärast tulin vannitoast välja ja oh seda rõõmu ja õnnistust suurt- paljutõotavat kärsahaisu levis pliidi poolt. Avan ahjuukse ja seal ta ongi. Hunnik kärssa. Peale kärsa hajumist pooleldi mustjas-siniseks tõmbunud pikuke… 😀 Krt, kuda ta nii kähku ära kärssas, müstika… Tjah, sinna mu priske hommikusöök siis jäi. Preemiaks hea töö eest avasin külmkapi ja võtsin sealt välja pisikese karbi üleeilase Aleksandri koogiga (tead ju küll, vanast nimetati seda glasuurkoogiks) ja pistsin selle kotti. Praeguseks kui siia kirjutan, on see juba otsas ja kõht ei ole täitumise märke näidanud… 😉 Muuseas, kas sa tead, et võileivaraudade vahel annab hästi viinereid grillida? Tegelt ka, ma ükspäev proovisin- kolm minutit ja maitsesid nagu päris!

pikuke

Advertisements
Eelmine postitus
Järgmine postitus
Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s