Juhend: Kuidas firma jõulupidu üle elada!

Käes on aasta kõige pimedam ja tüütum kuu. Sarnaselt jaanipäevaeelsele ajale pead sa iga kuradi päev vastama küsimusele “Mida sa aastavahetusel teed?” ja “Mida sa jõuludeks tahad”. Niipea kui sa raadio tööle paned või mingisse suuremasse poodi lähed, tuleb sealt kõlaritest ilmtingimata “laast kristmas ai geiv ju mai haart” või mingi muu sarnane “meeleolu loov” lauluke. Ja laast, aga mitte liist- kusagil selle kuu jooksul on tulemas firma jõulupidu.

Koha valik. Firma jõulupeo tarvis on kindlasti kinni pandud mingisugune restoran või kõrts, lahjemal korral mingi kiirtoidu koht. Kohale tasuks alati minna vähemalt paarkümmend minutit varem, vastasel juhul on raudkindel, et sa satud istuma inimese kõrvale, kellele sa hea meelega isegi tere ei ütleks. Varasem kohaleminek laseb sul aga lisaks kohavalikule valida just sellise seltskonna, kellega seda üritust mõnuga üle elada.

Üldjuhul näed tegelikult, kuidas oma osakonna inimesed istekohti valides alati ühte lauda satuvad ja firmajuhi jutt “saate üksteisega lähemalt tuttavaks” juba eos liiva jookseb. Ainuke, mida sa suurema ettevõtte puhul näed, on see, kuipalju tundmatuid inimesi siin on.

Kõned. Iga firmajuht peab jõulupeol kõne. Tavaliselt teeb ta seda siis kui kohalviibijate ette on just silmi paitavad, hästi lõhnavad ja süljenäärmeid erutavad praed tõstetud. Paremad juhid suudavad oma sütitava kõne ära pidada lühidalt ja konkreetselt öeldes: “Tere tulemast, laseme rihma lõdvaks, ilusaid pühi!”

Paraku on selliseid tegelasi pea olematu hulk. Miskipärast moodustavad üüratu enamuse juhid, kes arvavad, et jõulupeo kõne peab olema selline pikk ja lohisev kantseliidis vormistatud jutt, mida kuulates sa juba kolmandal lausel selle pealt suure mürtsuga maha libised.

Osad juhtidest teevad oma kõnest mingisuguse aastaaruande, kasutades selleks ka PowerPoint esitlust, mis on täis tihedaid graafikuid. Lisaks kasutavad nad rääkides sõnu “käive”, “bilanss”, “puhastulu”, “tau tsõunsi indeks” jms, millest enamik töölisi, alates brigadir Matist ja lõpetades koristaja Ljudmillaga, mitte tuhkagi aru ei saa. Praegusel ajal pühendab juht ka terve eraldi peatüki teemale “majandussurutis”. Sina aga vaatad sel ajal kurvalt oma jahtuvat praadi ja mõtled, kas see külmaks läinud hapukapsas ka süüa kõlbab.

Toidulaud. Kui tahad teada, kui hästi sinu firmal läheb, vaata toidulauda. Juhul, kui sealt puuduvad iga-aastased täidetud munad ja singirullid, siis on kindel, et midagi on valesti. Kui eelmistel aastatel said sa jõulupeole tasuta, aga sel aastal pidid maksma 200.- krooni, siis on ka jama. Kui eelmistel aastatel oli ka raha eest, aga toitu oli rohkem, on jama.

Joogikaart. Paljudele meestöölistest on tasuta joogikaart tähtsamgi kui toidulaud. Nende õnnetuseks on aga tasuta joogi kogus piiratud: pudel viina laua peale, klaas šampust vms. Hiljem tuleb juba oma olematu jõulupreemia eest jooki juurde osta.

Nupuvennad on ka sellele probleemile lahenduse välja mõelnud- nad on oma pudeli kaasa võtnud ja käivad seda paarikaupa peldikus lahendamas. Seetõttu tuleb taolistel tegelastel tasuta jooki nähes lähtuda mõttest “joo kiiresti ja palju, sest et kauaks teda enam ei jagu”. Seda oma peas mantrana kasutades annavadki nad nii kiiresti pihta kui võimalik ja tänavad kuradit, kes jumala kiuste ta sel korral personalitädikeste lauda on pannud- need ju viina ei joo.

Tantsupidu. Et õhtu niisama juues ja lämisedes ei mööduks, on ilmtingimata kohale kutsutud kahe-mehe-ansambel, mis enamasti koosneb kitarristist ja süntesaatorimängijast. Bänd kannab kindla peale taolist nime: “Tiit & Teet” või “Veiko ja bänd”. Mängitakse igihaljaid süldilugusid, mis vanemal generatsioonil peale joodud viinakoguseid pisara silma võtavad. Kes meist ei tahaks kaasa laulda “ütle meri mu meee-riiiii, miks sa siiiiiiiiia mind tõid…”. Tantsupidu on koht, kus hakkavad tekkima esimesed paarikesed. Käitumine on tantsuplatsil üldjuhul üsna sarnane sellele mis toimub ka ööklubis.

Tööjutud. Juba kohale saabudes tuleks hakata vastu võtma rahalisi panuseid selle kohta, millal esimene jurakas tööprobleeme klaarima hakkab. Tavaliselt ei kulu sinna väga palju aega, tõenäoliselt kuni 3 tundi.

Igal jõulupeol on tüübid, kes on aasta otsa igasugust paska oma filtrisse kogunud ja arvavad, et nüüd on õige aeg ja koht seda klaarima minna. Nad joovad ennast kiiresti täis ja siis julgust kogununa lähenevad ühel kenal hetkel firma või osakonna juhile ning hakkavad “arusaamatusi” klaarima. Kõvemad mehed ütlevad sealjuures ka otsesõnu “sa Jüri oled ikka ehe pede”. Sõltuvalt inimtüübist ja manustatud alkoholi tasemest võib seal vahel ka juhi ja alluva vahel käsikähmuseks minna.

Lisaks teeb suu lahti ka IT-mees, kelle suust pole keegi aasta otsa ühtegi mõistlikku ja inimkeeles räägitavat juttu kuulnud. Tema üritab peale kolmandat viinakokteili igale inimesele midagi seletada, aga kuna terve ta jutt koosneb väljenditest “intel-kore-kaks-duo-protsessor” ja “serverite-omavaheline-sünkimine”, siis ei ole kellelgi õrna aimugi, millest jutt.

Paaritumine. Jõulupidu on koht, kus tekivad kõige hämmastavamad paarid. Inimesed, kes omavahel üldse hästi läbi ei saa (ja kellest on teada, et nad “teineteist vihkavad”), leiavad peale ühiselt joodud viinapudelit sõna otseses mõttes “ühise keele”. See keel on nii ühine, et ulatub peaaegu teise inimese makku. Teise joodava pudeli puhul topitakse kätt juba varjamatult tantsuplatsil üksteisele püksi.

55-aastane koristaja Ljudmilla arvab, et “vana kaer tahab ka hobust saada” ja läheneb oma puusi nagu tormis kõikuv laev hööritades 23-aastasele laopoiss Ülule, näpistab teda põsest ja küsib plikalikult naeru kõhistades, kas see temaga tantsida ei tahaks.

Peo lõpp. Pidu lõppeb tavaliselt kolmes voorus. Esimene rahvaste lahkumine toimub siis, kui söögid söödud. Selles grupis lahkuvad inimesed, kes “sellisest joomapeost” midagi suuremat kuulda ei taha. Teises laines lähevad inimesed, kellel on hea pea, aga pikemalt juua ei viitsi. Kolmanda grupi inimestele lõppeb pidu alles pooleteise nädala pärast. Peale aastavahetust!

Peojärgne käitumine. Esimene tööpäev peale pidu toimub täpselt samamoodi nagu enne pidu. Need, kes “vihkasid teineteist”, teevad seda ka edaspidi. Hoolimata “kirglikust” peost. Liinitööline Rein ja osakonnajuht, kes omavahel kähmlesid, ei võta seda kuni firma suvepäevadeni kõne alla- siis joovad nad ennast jälle täis ja lähevad uuele ringile. Laomees Ülu käib küll esimesel päeval koristaja Ljudmillast vähe suurema kaarega mööda, aga kuna koristaja ei paista peost suurt midagi mäletavat, siis pole ka sellest lugu.

Häid pidustusi sulle, hea lugeja! 😉

Advertisements
Lisa kommentaar

4 kommentaari

  1. ninataga

     /  1. dets. 2008

    Juba hommikul vara ropendad??
    Ma ju ütlesin, et meestest, seksist ja jõulukoletisest ei räägita!

    Vasta
  2. Eee… miks see mulle küll ei meenu??? :O

    Vasta
  1. Kategoriseeritud Janke « Janke "Välgatused"
  2. » Blog Archive » Kuidas firma jõulupidu üle elada

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s