Mis saab, kui Suurele Juhile ei meeldigi “nekrofiilia”?

Paar aastat tagasi töötad sa ühes üle riigi tuntud personaliotsingu firmas müügikonsultandina. Jeah, müügitöö- kellele siis müügimehed meeldivad, eksole? Tee neid kõnesid muudkui stiilis “Tere, mina olen see-ja-see, on teil hetk aega…?”. Na tegelikult ei ole viga- pappi saad päris normaalselt, töö ära ei tapa ja oma osakonna inimesed on ka päris toredad. Klientidel…ei ole ka viga kui ise klaarida viitsid.

Najah, ühesõnaga- tuntud personaliotsingu firma küll, aga inimesi sõelub sellest firmast läbi nii tihedalt, et sa ei tea ise ka, kas koridoris vastu kooserdav tegelane on mingi klient, töövestlusele tulnud kandidaat või hoopistükkis mingis teises toas pesitsev “töökaaslane”. Assistent vajub iga paari päeva tagant kellegagi ukse vahelt sisse ja tutvustab, et “see on meie uus värbaja see-ja-see ja need siin on…” Eksole, sul on nimede peale kehva mälu, nägude peale…kuidas kunagi. Katsu sa seda kaadrit siis meelde jätta.

Ühel hetkel hakkad mõtlema, et “miks kurat neid töömesilasi meil siin nii palju pidevalt vahetub. Kas ei meeldi töö või juhtkond või mis?” Kuigi jah, eks need osakonnajuhid on mõned küll sellised klounid, et võta üks ja teist ära viska- hakkavad muidu veel kaklema raisad. Mingi uus osakonnajuhataja on kohale tulnud ja võtnud nõuks terve oma müügitiim välja süüa, sest et “kellele neid vanadest põhimõtetest kinnipidajaid ikka vaja on, ma teen ise omale tiimi.” Kes ei taha minna, neid sunnime. Käiakse ka kohut. Ühesõnaga- uus müügitiimi juht on ehtne KIRVES. Nagu kirvega ikka, saab ka tema ise lõpuks aasta pärast kinga.

Suur Juht ja Vaimne Õpetaja vaatab seda kõike rahulolevalt pealt- kasum tõuseb, omanikel ei ole siin vinguda midagi. Ise avaldab suure autoriteedina vahepeal uhke värbamisteemalise raamatu. Kui koridoris vastu tuleb, siis on nagu sinu muhe onu, patsutab seljale ja viskab nalja. Seejärel läheb järgmisse kantseleisse ja ütleb teistele, et sa oled ikka kuradi saamatu tüüp. Jaah, õhkkond on igati positiivne ja soodustab produktiivset tegutsemist. Sinu osakonnajuhataja küsib ühel hetkel, kui tal see tripper üle viskab, Suure Juhi käest, et miks ta oma inimesi kinni ei hoia ja parema õhkkonna tekkimist ei soodusta. Suur Juht kostab selle peale põlglikult: “Inimeste kinnihoidmine on nagu nekrofiilia ja mulle surnute nikkumine ei meeldi!”. Na klaar…

“Pikemalt” (st. ca aasta või vähe rohkem) firmas töötanud inimestel on kombeks viimasel tööpäeval kööginurgas “lahkumispidu” teha. Viiakse lilli ja süüakse kooki, nagu ikka. Aga kuna uus KIRVES teeb oma tööd tõhusalt, siis on pidusid tihedalt tekkimas ja Suur Juht loobub seal käesurumisüritustel käimisest üsna pea. Sinu osakonnajuhataja saab oma küsimusele, et miks ta sinna siis ei tule, vastuseks: “Mida ma neist surnutest ikka nikun…?”.

Ja sinu enda staaziks antud personaliotsingu firmas saab olema 9 kuud 22 päeva. Selsamal kuul lahkub üheksast sinu osakonnas töötavast inimesest viis. Kaasa arvatud osakonnajuhataja.

Advertisements
Lisa kommentaar

1 kommentaar

  1. Kui Suur Juht osakondadevahelist koostööd seksiga võrdleb! « Janke "Välgatused"

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s