Noorepõlve õppetund: “Veinipakkumine”

agdam1990-ndate esimestel aastatel, kui Janke oli miski 14-aastane rockimehe-hakatis, siis elas ta sellises piirkonnas, kus kogunesivad kõik linna punkarid, metalimehed ning muud karvased ja sulelised. Enamasti Jankest ca.3-4 aastat vanemad jurakad. Ja seal, kus karjakaupa sellist rahvast kohal, on ju selge, et egas alkoholita hakkama ei saa. Küll joodi seal tänavalt ostetud vaadikaljast tehtud “õlut”, küll krt-teab-kust-saadud puskarit, parematel päevadel ka viina. Eriti headel päevadel joodi ka poest ostetud  veneaegset veiniläga “Агдам”. Enamasti punast. Brrrr… 😉

Ühel ilusal päeval, kui jälle kord kamp koos oli ja seal veini larbiti, pakuti  sedasinatset kraami ka Jankele- ühed kamraadid ju kõik. Janke teadis alkoholi manustamisest selleks ajaks juba nii mõndagi, aga sel päeval tundis ta kuidagi, et “naah, ei ole täna minu päev” ja keeldus viisakalt. Mõned päevad (või isegi nädal hiljem) kordus sama situatsioon, kus seltskond lakkus kaardimängu kõrvale “Агдам`i”, mida ka noorele Jankele pakuti. Janke mõtiskles elu üle vähe järele ja otsustas viisakalt keelduda. Paar nädalat hiljem, kui seltskond jälle kord veinijoomise oli ette võtnud, avastas Janke, et sel korral talle veini miskipärast enam ei pakuta. Kui ta siis viisakalt uuris, et “kuulge, ahvid- kas mu suu siin seinapragu on või mis?”, sai ta vastuseks “sulle ei jõua niipalju pakkuda kui sa ära ütled, seega me loobusime”.

Nüüd, ca 19. a hiljem, ei ole mitte miskit pakkumistes muutunud kuna seesama skeem toimib igas eluvaldkonnas, inimsuhetest rääkimata. On Andjad-tüübid ja on Võtjad-tüübid, aga ka andjad ei jõua lõpmatuseni  pakkuda kui seda vastu ei võeta…  pigem loobutaksegi juba teise-kolmanda korra järel. Ja deviisiks siinkohal on “Minu asi oli pakkuda, sinu asi oli ära öelda. Kui edaspidi huvitab siis tead, kuidas mind leida…” (ainult, et siis ei pruugi enam ise huvitatud olla). 😛

Heh, meenus praegu Oskar Lutsu raamat “Suvi”, kus Teelele tema õde peale rähklusi Kiire ja Arno ja värkidega ütles: “Senikaua sa passid üht ja ootad teist kuni lõpuks kõigist ilma jääd!” 😀

Advertisements
Lisa kommentaar

2 kommentaari

  1. nüüd sa ju enam ometigi veinist ära ei ütle, ega ju 😛

    Vasta
  2. Naah, ikka ütlen mõnikord… Egas siis kõike ei pea kohe suhu kallama, mis ette tõstetakse 😉

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s