“Võtame terviseks!” ehk Baarikärbeste välimääraja

barflyÜks korralik kõrts on nagu loomaaed: ükskõik, kuhupoole ka ei vaataks, silmad sa ikka mingit erisugust isendit. Erinevus seisneb küll selles, et kui loomaaias on isenditel sildid küljes, siis kõrtsis pead sa ise aru saama, millise liigiga parasjagu tegu on. Selleks, et taolises segapudrus mitte ära eksida, ongi kogenud baarikärbse-vaatlejate poolt koostatud alljärgnev välimääraja.

1. Vana kooli Ants on ca 50-aastane meesisend, kes harva kõrtsi satub. Tema tavapärane lustiõhtu koosneb pudelist pooleliitrisest viinast või kahest kaheliitrisest Bocki õllest. Nendel harvadel kordadel, kui ta ennast “tsiviliseeritud moel” kõrtsis täis  on võtnud juua, käitub ta nagu noor poiss, kes esimest korda ema põlle tagant välja on saanud. Ta käratseb, ta sahmib ringi, ta tahab kõigiga suhelda. Muidu ei oleks sellest lugu, aga ühel ilusal hetkel tahab ta kurask kõikide meessoost baarikülastajatega kätt suruma hakata. Ja kes sellest keelduvad, need saavad põlastava ühmatuse ja kommentaari “kurat, vana mehega kardab kätt suruda” kommentaari osaliseks. Samas: Ants on tsentelmen- ta üritab kõikide naissoost baarikülastajate kätt suudelda. Tantsuplatsil teeb Ants selliseid liigutusi nagu tahaks ta kükke tehes kangi oma rinna pealt ära lükata.

2. Noored Kuked tunned sa ära nende “faa-faa” käitumisest. Ilmselgelt on tunda, et poisid on liiga palju “gängsta” filme vaadanud: nad tervitavad teineteist nagu neegrid (patsutused, õlgade ja rusikate kokkulöömine, kummalised “näpud harali” viiped jms). Samuti viitab nende räpiarmastusele see, kuidas nad neegri moodi vaarudes kõnnivad- teinekord raske aru saada, kas on see tingitud purjus peast või ongi see kõnnak selline. Noored Kuked käratsevad veel rohkem kui Vana kooli Ants- eks neil on tunne, et nad asuvad hetkel kanalas, kus korrahoidmine on nende kätte antud. Õhtu, mis Noorele Kukele ei lõpe kaklusega, on täiesti ebaõnnestunud, seetõttu teeb ta kõike selleks, et see nii ei juhtuks. Seega- kui Noor Kukk sinuga “rääkima” tuleb, siis terve tema jutt on üks suur küsimus stiilis “Türa, sa vahid mind?”. “Mingi kõva mees oled vä?”, “Ma mingi munn sul olen vä?”, “Fakk, taon su praegu ära vä?”…Tantsuplatsile sattudes teeb ta kõik selleks, et kellelegi otsa põrgata- see annab ju võimaluse “intelligentset dialoogi” pidada.

3.  Rahulik vanapaar on just täna kodus  “tehkem midagi ebatavalist- jah, mingem välja!” otsuse teinud. Härra on ülikonnas ja proua pidukleidis- harva kui välja saab, siis tuleb ju ennast siiski üles lüüa, eks! Nad istuvad oma lauas ja “vestlevad elavalt”, st. iga poole tunni tagant ütleb üks neist midagi, mille peale teine noogutab. Härra vaatab kõiki neid noori miniseelikutes noori miisusid ja mõtleb… nah, kes teab, mida ta mõtleb. Proua vaatab kõiki neid miniseelikutes noori miisusid ja mõtleb… na ega ta midagi head ei mõtle kui näeb, millise näoga tema härra neid vaatab. Tantsuplatsil on vanapaar väga vaoshoitud- hoolimata muusikast ja selle tempost tatsuvad nad lakke vaadates “üüüks-kaks samm edasi, üüüks-kaks samm tagasi, pööre  vasakule üüüks-kaks, pööre tagasi üüüüks-kaks”.

4. Rahulik napsumees on tegelane, kes võis kunagi olla Noor Kukk (aga ei pruukinud), kuid kes kindlasti praegusel ajal väärtustab rohkem kuskil “sõbra pinnal” napsutamist kui kõrtsis vahtimist. See viimane ei tundu talle enam eriti huvitav: kui ta saaks tagasi kõik selle raha, mida ta noorepõlves kõrtsis maha jõi, võiks ta ilmselt korterilaenu sissemakse ära teha. Seetõttu ongi ta oma paari sõbra või miisuga kõrtsis (mida ta järjekindlalt puhvetiks nimetab) ja naudib oma paari õllet. Tantsuplatsile satub ta harva, aga siis tantsib ta nii, nagu tahaks kätevehkimisega ümberkaudsete päid otsast lüüa.

5. Reibas sünnipäevaseltskond on targu omale laua reserveerinud ja nüüd katsuvad nad endid pika päeva peale käima tõmmata. Nagu sünnipäevadel kombeks, nii ka siin tekib olukord, kus kõik inimesed teineteist esiotsa ei tunne, mistõttu ka jutt esimesel paaril tunnil vindub nagu tuli toores puus. Õigupoolest võiks seda kirjeldada nii, et kui alguses peaks sinna seltskonda palkama inimese, kes vestlust üleval hoiab, siis peale kaheksandat napsu tuleks palgata keegi, kes seda läbisegi lämisemist ära viitsiks kuulata. Peamine põhjus, miks kõrtsis sõnnipäeva peetakse, tundub peituvat sünnipäevalapse soovis vältida olukorda, kus külaliste toodud napakaid kingitusi avama peab hakkama. Igale “kahemehe kõrtsibändile” a`la “Tiit & Teet” on taoline seltskond õnnistuseks kuna siis on kindel, et ükskõik kui hästi või halvasti nad ka mängivad- keegi neist ikka tantsima tuleb.

Ööklubi vaatlusest võid lugeda lugudes

“”Tantsime terviseks” ehk Ööklubiliste välimääraja”

“Paaritumistantsust ja voodimaadlusest”

Juhendi, kuidas kõrtsis ablastele miisudele läheneda, leiad loost “Silmaseksi tehes tähtede poole”

Pildi leiad SIIT.

Advertisements
Eelmine postitus
Järgmine postitus
Lisa kommentaar

4 kommentaari

  1. Veel mõned tüübid. (Lühidalt)
    Püsikunde.
    Püsikunde on, nagu nimigi ütleb, püsikunde. Ta käib kõrtsus masina järjekindlusega, õhtust-õhtusse ja aastast aastasse. Kõik töötajad teavad teda, seda mida ta joob ja seda mida ta tellib. Baaridaamil on juba pähe kulunud tema 3 nilbet anekdooti. Imelikul kombel räägib Püsikunde tegelikult vähe. Endast ei räägi ta üldse. Püsikunde tegeleb kuulamisega. Kui kelleltki küsida, siis selgub, et kõik teavad Püsikundet, aga keegi ei tea kes ta on. Enamasti teatakse vaid PK eesnime. Ei perekonnanime, ei seda kus ta elab, millega tegeleb, ega midagi. Võib olla on PK-l kodus Suur Kapp toimikutega kus on kirjas kõik saladused mida juua täis Teised Kunded on PK-le aastate jooksul rääkinud. Kes teab.
    PK. on baari kvaliteedimärk. Sugugi mitte iga kõrts ei saa PK-ga uhkeldada.

    Müügimees ja Projekijuht.
    MM ja PJ tulevad keset nädalat kõrtsi, sest neil närvid kõrbevad, Päev on perses, klient on idioot, ülemus on munn. PK ja MM isutvad lauda ja kihutavad esimesed 3 õllet sisse nii kiiresti, kui baaridaamil kraanist tuleb. Siis libistatakse vahele paar “shotti” ja siis veel mõned õlled. Härrased punetavad näost ja laeva ennast maha. Pool kõrtsi saab teada, et “K. on munn” ja “S. on idikas” ja “V. keeras suurepärase diili perse, sest ta on munn ja idikas ühekorraga.”
    Ennast kolme tunniga korralikult ämbrisse joonud lahkuvad MM ja PJ veidi vaaruval kõnnakul. Enamasti järgmisesse kõrtsi, sest “siin on jama”. Tõenäoliselt aga jätkub närviderahustmaise üritus veel kasiinos ja litsimajas.

    Vasta
    • Hea töö- ma siin imestangi, kuidas mul Püsikunde kirjeldamine kahe silma vahele jäi. Nüüd on samas hea meel, sa tegid seda paremini kui ma ise oleks osanud! 😉

      Vasta
  2. fp

     /  21. sept. 2009

    Püsikunde (level 2)
    Tunneb kõrtsi paremini kui oma kodu. Võtab omanikuga viina, on käinud kõikide kõrtsitööliste juures kodus pummeldamas. Saab esimesena teada kõik saladused, a la kes saab lapse ja keda lahti lastakse. Kokad teevad talle süüa ka seda, mida menüüs ei ole. Turvamehed viivad ta õhtul oma autoga tasuta koju. Kõigist hindadest saab vähemalt 30% alla ja kui raha üldse ei ole, siis antakse võlgu. Eriti vingel püsikundel on taskus ka kõrtsi võti.

    Vasta
  1. “Tantsime terviseks!” ehk Ööklubiliste välimääraja « Janke "Välgatused"

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s