Aga kui ülemus enam alluvale lõuga anda ei tohi?

Lebo

Jõuab kohale kompaniijagu t-lasi. T-lased nagu t-lased ikka- lühikesed, tõmmud, rangisjalgsed ja (mõne aja möödudes) paganama lärmakad. Ühekaupa sa neid kooserdamas ei näe, ikka kambakesi. Ei tea, mis puntratantsu sõbrad nad on.

Najah, niisiis- saabub kompaniijagu t-lasi Alguses on tore vaadata, kuidas jõmmid käivad – vaikus majas ja pead maas. Mõtled- “vaat kurat, kus on distsipliin. Mitte nagu siin mõningatel, kes öösiti täis peaga satelliidipanne ümber peksavad”.

Nädal hiljem vaatad- kurat, midagi on nende saabunud t-lastega juhtunud. Ei käi nad enam pead maas vaid käivad nagu ülejäänud vennad ventilaatorid ja muud tuulevurrid siin. Ja juba julgevad silmagi vaadata. Ei tea, mis värk on. Samal ajal näed, et t-laste rangisjalgsed ülemused hakkavad närviliseks muutuma. Ei julge küsida ka, et mis nende õrnu hingi vaevab. Mine tea, võõramaa kombed- ehk peabki nii olema.

Veel nädal hiljem kuuled t-laste liikumist juba kaugelt. Nagu sõidaks nr.7 bussiga Oja tänava lõppu- samasugune võõrakeelne räuskamine juba kaugelt kosta. Mõtled, “WTF? Vennasrahvast ei tohiks siin ju kohata”. Ei kohtagi. Hoopis kari t-lasi on hoogu sattunud.  Lämisevad nagu oma riigis turul oleks. Ime, et veel lette välja ei pane ja kauplema ei hakka. Kohtad ka t-laste rangisjalgseid ülemusi- närvilisus on muutunud depressiooniks. Käsi on rusikas, kulm kortsus. Mõnel ka kulm tõmbleb. Seda enam ei julge uurida, et mis nende õrnu hingi vaevab. Võõramaaa kombed, mine tea…

Samal ajal kohtud ka staažika naerusuise h-lasega, kes söögilauas sind (kui nooremat kamraadi) valgustab. Nimelt pidada t-laste armees olema selline lugu, et alluvale on lubatud peksa anda nii, et alluv vastu lüüa ei tohi. Nah, näiteks- lähed hommikusele rivistusele ja näed, et “Kurat, Ülu Kurkullil nööp lahti! Selge- täna on nööp lahti, homme saapad viksimata, ülehomme tuleb täis peaga kohale või tegeleb muude dekadentlike asjadega. Tuleb hoiatada!”. Ja nii lähed, annad talle paar korda (või nõks rohkem) lõuga ning valju artikuleeritud kõneviisi kasutades karjud ta peale. Seepeale teab Ülu kohe, kuidas asjad olema peavad. Vaat, kus on distsipliin.

Tjah, ja nüüd siis h-lane räägib veel edasi, et kuna siin laagris t-lased neid peksureegleid kasutada ei tohi (kehtivad camp`i reeglid), siis üsna tavaline on see, et rangisjalgsed sõtkad selle üsna kiirelt ära tabavad ja “võtkem õige vabalt…” suhtumise võtavad. 😛

“Kurat, kas me sellist Euroliitu tahtsimegi”, kirjutavad t-laste rangisjalgsed ja kortsus kulmuga ülemused pisarsilmil  iga päev oma roosade kaantega päevikutesse.

Advertisements
Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s