Armastus pidada ka tänapäeval kõhu kaudu käima…

Armastus käib kõhu kauduNavat, Janke on see tüüp, kellele suvel meeldib turu peal käia. Värske kraam ja muu see värk…

Täna läks ta siis jälle turule ja plaanis muuhulgas ka kartulit osta. Läheneb ta ühele kartuliletile, kus kaks vanemat tädi ajavad juttu. Nende juures on selline toekam, ca 20-aastane miisu. Janke osutab seal hunnikus vedelevatele mingitele kartulitele ja ütleb “Palun mulle kaks kilo”.

Sealt edasi hargneb järgmine jutt:
Müüja: “Nendele kartulitele peab peale passima.”
Janke: “Mismõttes peale passima? Et muidu virutatakse ära?”
Müüja: “Ei, keetmisel tuleb peale passida – muidu keevad puruks.”
Janke: “Aaa… teate, ma olen ütlemata laisk pealepassija… näidake mulle kartulid, mis iseseisvalt toime tulevad.”

Müüja näitab kartulitele, mis sobivad. Janke laseb neid kotti pakkida. Samal ajal, kui müüja pakib, hakkab teine tädike seletama.

Tädike: “Need teised oleks kartulipudruks head olnud.”
Janke: “Ehh, küll sööks seda putru, aga kes seda tampida viitsib?”
Tädike: “Nojaa, tuleb siis endale ikka naine otsida, siis ehk saab.”
Janke: “Küll otsiks, aga vaata – ma olen nii möku, et ma ei saa sellega ka hakkama.”
Tädike (kätega vehkides): “No kuidas siis nii? Tuleb ikka ringi vaadata ja käia ja küll siis kohe leiad” (ja kogemata käega vehkides osutab sellele noorele miisule)
Janke: “Ahaaa… na ma saan nüüd aru küll.” Vaatab miisule otsa ja ütleb: “Seda see turul kauplemine ja naise otsimine siis tähendabki, jah?”
Miisu punastab ja läheb tädikese selja taha. Tädike ei pane tähele ja seletab edasi: “No väärt mehele tulevad ise naised ligi. Sa pead ikka ise rohkem ringi käima ja otsima, küll siis leiad ka”
Janke: “Nojaa, aga selle teooria järgi – kui nad ise tulevad ja mind leiavad, siis ehk ei pea isegi ringi käima “
Tädike: “See on ikka hea, kui naine majas on, siis on ikka kõht kogu aeg täis.”
Janke: “Saan siin vihjetest aru, et armastus käib ka tänapäeval kõhu kaudu, jah?”
Tädike: “Ikka ikka, kus sa siis sellega…”
Janke: “Ma arvasin, et tänapäeval on ikka muud asjad.”
Tädike: “Ei-ei, kõht on ikka kõige tähtsam!”

Siis saivad müüjal kartulid pakitud ja Janke tuli head päeva soovides tulema. Seega – mida me täna teada saime? Unustage ära igatsugu maailma-parim-seks, kila-kola, meigid jms kräpp. Kui süüa teha ei oska, siis diili ei tule. Küsi turult kui ei usu!

Marili Allikas – Hoiatus: paadunud üürivõlglane

Marili Allikas, isikukood 48907216017, pikemat kasvu (ca 180cm kanti) noor naine. Tumeda peaga. Hambad eest kergelt kollakad.  Tal on ka laps, sündinud jaanuaris 2012.

Juhul, kui selline tegelane tahab sulle üürnikuks tulla, siis soovitan heaga talle ära öelda.  Üürisin talle kinnisvarabüroo kaudu pool aastat tagasi oma kahetoalise korteri välja. Sai kokku lepitud, et pidusid ja läbusid ei tee, allüürnikke ei võta. Nagu sellistel puhkudel ikka, siis lubas suure suuga, et kõik saab korras olema. Ühe kuu raha jäi tagatiseks ette.

Esimesed probleemid – naabrite häirimine, peod ja lubamatud allüürnikud

Kahe kuu pärast hakkasid naabrid nurisema ja mulle helistama, et pidevalt mingi pidu ja möll käib. Parim nali oli selline, kus purjus “öised külalised” andsid naabri ukse taga kella ja küsisid naabritelt Marili Allikase ja tema allüürnikuna elava õe kohta, et “miks need kuradi libud sisse ei lase meid kui ise siia kutsusid?”

Navat, läksin kohale ja selgus, et ongi nii – ilma loata allüürnik majas, peod käivad. Vastavalt kokkuleppele tegin neile esimese ja ainukese hoiatuse ja lubasin, et järgmisel korral lõpetan lepingu ennetähtaegselt. Esiotsa tundus, et mõjus. Järgmiseks paariks kuuks siiski…

Teine probleem – jätkuvad peod ja tekkinud kommunaalkulud võlad

Seega, mai alguses hakkasid naabrid jälle kaebama. Nüüd selgus veel ka, et Marili Allikas ei ole kaks kuud ka kommunaalmakse maksnud. Palju õnne minule!

Läksin kohale – seal tema õde oli välja kolinud, aga nüüd oli mingi tüüp sisse kolinud. Teatasin neile viisakas vormis, et kuivõrd kaebused on jälle üleval, kommunaalide võlad ka, siis lõpetame lepingu. Kuu aega on välja kolimiseks aega.

Tüüp tõmbas ennast selle peale härga täis ja lubas mind kohtusse kaevata. Ütlesin, et jään kutset ootama.Vahepealsel ajal konsulteerisin paari tuttava juristiga, kes ohates ütlesid: “Noh, kui nad sealt välja kolida ei taha, siis oled saa suures jamas ja paremal juhul laabub asi peale pikka kohtus käiku!” Palju õnne minule, eks?

Õnneks nii hulluks asjad ei läinud. Kui kahe päeva pärast kui helistasin, siis olid nad vähe tagasi tõmbunud ja lubasid, et kuu aja pärast annavad korteri üle.

Vahepealsel ajal mainisin Marili Allikasele, et maksku tekkinud võlgnevused (selleks ajaks 156EUR-i) eelnevalt ära, et korteri üle andmisel saaks ta oma ettemaksu tagasi. Lubas suure suuga, et saab tehtud. Jeah, juba siis tundus kahtlane…

Üks asi veel – paaril korral saatis ta mulle vale elektrinäidu (naabri oma), mistõttu pidin helistama ja seda üle küsida. Ja paaril korral jäid nad elektrinäitude esitamisega ka hiljaks, mistõttu Eesti Energia koostas vastavalt lepingule arve viimase poole aasta näitude põhjal. Nendel kuudel oli elektriarve selgitamisega tükk tegemist, sest katsu sa siis “vaesele üürnikule” selgeks teha, miks arve on suurem kui eelmisel kuul kulutatud – eks ikka selle pärast, et viimase poole aasta keskmine on oluliselt suurem.

Kolmas probleem – läbustatud korter ja maksmata võlad

Täna kell kolm pidid nad korteri üle andma. Keda aga ei olnud seal kell kolm? Selgus, et Marili Allikas ja tema elukaaslane olid juba eile kõik asjad kokku pakkinud ja vehkat teinud. Maha jäi neist läbustatud korter ja 210EURi suurune võlg. Telefoni vastu ei võtnud. Tüübi sain lõpuks kätte, aga see ajas häma teemal “mina ei tea sellest midagi, mina aitasin ainult kolida.” Nii et, kui 150EUR-i ettemaksu maha arvestada, siis minu kahjum selle pealt ca 60EURi + lisaboonusena all kirjeldatud läbu.

Mida siis läbu sisaldas? Külmkapp kuude kaupa sulatamata ja mingeid veidraid asju täis. Isegi paari päeva vanused praekartulid koos panniga sees. Lisaks veel hulk toidujäätmeid. Pesemata nõud korteris igal pool, kaasa arvatud praeahjus. Ilmselgelt lõhutud tugitool (mille peale tüüp ütles “Mis on töös, see kulub”). Kaminatäis konisid ja muud prahti. Kassiliiv vaibale ümber aetud, hunnikutega muud sodi… Ühesõnaga, täielik läbu.

Seega – kui selline tegelane nagu Marili Allikas sinult korterit tahab üürida, soovitan talle ära öelda. Kui ta tööd küsib, siis… mina peale selle loo lugemist talle ilmselt tööd ei pakuks.

PS! Miks ma sellest siin kirjutan ja tekstis korduvalt nime Marili Allikas mainin? Sest Google on meie kõigi sõber ja ehk on ka sinul sellest kasu 😉

PS2! Aga sõnum ka Marilile: Juhul, kui sa seda loed, siis võta minuga ühendust. Kui võlgu jäänud osa ära maksad, siis võtan selle postituse siit ka maha. Seniks jääb see siia.

„Eile nägin ma välismaad“, st kohalikku ööklubi

Ühel ilusal kolmapäevaõhtul moodustasivad Janke, u-lane ja p-kas ühe tummise võttegrupi ja asutasivad ennast linna peale aelema. Lisaks kohaliku „kultuurieliidiga“ tutvumise põhjendusele oli kolmapäev valitud just seepärast, et ühes kohalikus öölokaalis on kolmapäeviti miisudele tagatud prii sissepääs koos tervitusnapsuga. Flegmaatikutele teadmiseks- see omakorda tähendab muidugi, et silmailu on laialt käes. Nah- mitte otseses mõttes käes, silmis st.

Kohalikku öölokaali, nimega The Basement, jõudsivad nad parajal ajal- lokaal oli juba tublisti rahvast täis. Sissepääsuraha eest (ca 80 eeki) anti võttegrupi igale liikmele ka talong, mille eest puhvetist kaks õlut per nägu lubati anda. Ja õlu on öölokaalis vaatluspostile asujale hädavajalik üleelamisvahend kuna vaatlemine on raske tegevus ja vaadeldavaid isendeid oli seal rohkelt. SEETÕTTU HOIATUS: ilasemad noorsandid peaksid muidugi ka omale rohkelt salvrätikuid kaasa võtma.

Esimese asjana torkas silma, et aplaid miisusid oli terve lokaal täis. Enamik miisudest kandis miniseelikut. Ja kui siinkohal öeldakse „mini“, siis ei mõelda tavapärast Eestimaist klubiminit vaid ikka überminit seelikut. Nah, et päris selge oleks, siis võiks selgitada seda nii: need minid seal on nii minid, et kurk juba kergelt paistab. 😉

Teise asjada torkas silma, et needsinatsed aplad überminidega miisud on noorepõlves väga palju saiakontsusid söönud, st et piimanäärmed on neil päris hästi arenenud. Etteruttavalt võib öelda, et see ei ole ainult öölokaalis täheldatav vaid ka tavalises tänavapildis on näha, et tegu on maaga, kus paljud miisud on väga eesrindlikud.

Najah, Janke puhul (na ei ole tegu maailma kõige pikemat kasvu tüübiga) oli seal öölokaalis probleemiks see, et väga paljud miisud on lisaks eesrindlikkusele ka parajad korvpallurid. Kui ennast seal rahvamassis kellestki mööda trügida, siis tuleb kaitseprillid pähe panna, muidu need etteulatuvad rinnanibud torkavad sul silmad peast. Aga nagu ikka igas asjas, siis on ka siin positiivseid momente leida- keegi ei saa sind süüdistada, et sa miisudele enamjagu ajast viisakalt otsa ei vaata… 😛

Lisaks ablastele miisudele tiirutas öölokaalis ka hulkade kaupa tiiraseid meesisendeid. Sarnaselt miisudele oli ka neil hulk sarnaseid väliseid omadusi. Nt: enamik neist kandis lühikeste käistega triiksärki, mille peal kandsid nad mingisugust imelikku õlakotikest. Nah, selline peene rihmaga asi üle rinna ja vahepeal siis umbes kopsu all selline rahakoti suurune jubin. Kuivõrd vaatluspostil asuv võttegrupp omades riikides säherust asja täheldanud ei olnud, siis nimetasid nad nähtud eseme kohe hoobilt „pedekotikeseks“. No offense, geilugeja, aga Eestimaisele rullnoksist heteromehele selline moetrend veel  vist väga kohale jõudnud ei ole. Aga küllap jõuavad.

Najah, lisaks kotikesele ja triiksärgile olid enamik neis kohalikest magnaatidest enne õue tulekut oma pead geeli või lakiga pesnud, mille tulemusena said ka kiilakate peas olevad kolm karva kenasti viide ritta püsti seatud. Ja paljudel nooremapoolsetel isenditel oli veel selline piimavuntsi-laadne lenks põsel või lõua ümber. Ilmselt kohalik moeröögatus vms.

Mõnda aega vaatluspostil olles hakkas Jankele tunduma, et miisud on küll väga aplad ja värki, aga midagi väga tuttavlikku on paljudes. Ja mõni aeg hiljem sai ta aru, millega on tegu. Kuivõrd riigis on kolm suuremat kogukonda (moslemid, ortodoksid ja katoliiklased), siis oli see ka miisudest üsna heaste aru saada.

Moslemimiisud olid sellise tumeda peaga, suure kotkaninaga ja kergelt tõmmud. Ortodoksid on sellise kergelt venelase näoga, millest on neid ka kohe kerge ära tunda. Ja katoliiklaste miisude puhul hakkasivad silma nende kitsad näod ja kergelt babajagaalikud kongus lõuad. Mhm, see kõik omakorda tekitas kummalise tunde, nagu asuks vaatluspost mingil kolme erineva suguvõsa kokkutulekul.

Mnjaa… ja see viis Janke mõtte sinna, et „Heakene küll, needsinatsed miisud on siin küll aplad kui kurat, aga… Eestimaised miisud on ikka ka väga hrrrrrrr. Ja lisaks hrrrrrrr-ile on nad vähemasti erinäolised“.

Järgmine kummalisus, mis vaatlejatele silma torkas, oli asjaolu, et kuigi tegu on ööklubiga, siis mitte keegi seal ei tantsi. Inimesed on lihtsalt kohale tulnud, ennast teineteise kukile pressinud ja sellelt positsioonilt nüüd lihtsalt seisavad, joovad, läkutavad  ja suitsetavad nagu korstnad. Kohalikud statistikud väidavad, et 90% selle riigi täiskasvanutest suitsetab. Ja seda oli ka näha- öölokaal oli maast laeni suitsu täis. Jeah, hea- et Eestis säherdune asi keelatud on, brrrr…

Olles 3h jooksul ära lahendanud lubatud talongiõlled ja ühe veel, jõuti üksmeelsele otsusele, et selleks korraks on see öölokaal ennast ammendanud. Kuivõrd kõht oli tühjaks läinud, siis astuti välja, kus öölokaali ukse kõrvale ennast 24h pitsapuhvet asutanud oli. Nii nagu vanasti ehitati meie maal kiriku kõrvale kõrts, on siin maal iga öölokaali kõrval pitsapuhvet. Mis tundub ütlemata hea mõte olevat, sest 7 minutiga maailmatusuur õhuke ja mahlane pitsa enne koduteele asumist kulub ikka ära…

PS! Peale nimetatud korda on Janke erinevate võttegruppide kosseisus ka muid kohalike öölokaalide ja vaatamisväärsustega tutvumas käinud, aga neist ehk mõni teine kord… Või ka mitte.