Mis saab, kui Suurele Juhile ei meeldigi “nekrofiilia”?

Paar aastat tagasi töötad sa ühes üle riigi tuntud personaliotsingu firmas müügikonsultandina. Jeah, müügitöö- kellele siis müügimehed meeldivad, eksole? Tee neid kõnesid muudkui stiilis “Tere, mina olen see-ja-see, on teil hetk aega…?”. Na tegelikult ei ole viga- pappi saad päris normaalselt, töö ära ei tapa ja oma osakonna inimesed on ka päris toredad. Klientidel…ei ole ka viga kui ise klaarida viitsid.

Najah, ühesõnaga- tuntud personaliotsingu firma küll, aga inimesi sõelub sellest firmast läbi nii tihedalt, et sa ei tea ise ka, kas koridoris vastu kooserdav tegelane on mingi klient, töövestlusele tulnud kandidaat või hoopistükkis mingis teises toas pesitsev “töökaaslane”. Assistent vajub iga paari päeva tagant kellegagi ukse vahelt sisse ja tutvustab, et “see on meie uus värbaja see-ja-see ja need siin on…” Eksole, sul on nimede peale kehva mälu, nägude peale…kuidas kunagi. Katsu sa seda kaadrit siis meelde jätta.

Ühel hetkel hakkad mõtlema, et “miks kurat neid töömesilasi meil siin nii palju pidevalt vahetub. Kas ei meeldi töö või juhtkond või mis?” Kuigi jah, eks need osakonnajuhid on mõned küll sellised klounid, et võta üks ja teist ära viska- hakkavad muidu veel kaklema raisad. Mingi uus osakonnajuhataja on kohale tulnud ja võtnud nõuks terve oma müügitiim välja süüa, sest et “kellele neid vanadest põhimõtetest kinnipidajaid ikka vaja on, ma teen ise omale tiimi.” Kes ei taha minna, neid sunnime. Käiakse ka kohut. Ühesõnaga- uus müügitiimi juht on ehtne KIRVES. Nagu kirvega ikka, saab ka tema ise lõpuks aasta pärast kinga.

Suur Juht ja Vaimne Õpetaja vaatab seda kõike rahulolevalt pealt- kasum tõuseb, omanikel ei ole siin vinguda midagi. Ise avaldab suure autoriteedina vahepeal uhke värbamisteemalise raamatu. Kui koridoris vastu tuleb, siis on nagu sinu muhe onu, patsutab seljale ja viskab nalja. Seejärel läheb järgmisse kantseleisse ja ütleb teistele, et sa oled ikka kuradi saamatu tüüp. Jaah, õhkkond on igati positiivne ja soodustab produktiivset tegutsemist. Sinu osakonnajuhataja küsib ühel hetkel, kui tal see tripper üle viskab, Suure Juhi käest, et miks ta oma inimesi kinni ei hoia ja parema õhkkonna tekkimist ei soodusta. Suur Juht kostab selle peale põlglikult: “Inimeste kinnihoidmine on nagu nekrofiilia ja mulle surnute nikkumine ei meeldi!”. Na klaar…

“Pikemalt” (st. ca aasta või vähe rohkem) firmas töötanud inimestel on kombeks viimasel tööpäeval kööginurgas “lahkumispidu” teha. Viiakse lilli ja süüakse kooki, nagu ikka. Aga kuna uus KIRVES teeb oma tööd tõhusalt, siis on pidusid tihedalt tekkimas ja Suur Juht loobub seal käesurumisüritustel käimisest üsna pea. Sinu osakonnajuhataja saab oma küsimusele, et miks ta sinna siis ei tule, vastuseks: “Mida ma neist surnutest ikka nikun…?”.

Ja sinu enda staaziks antud personaliotsingu firmas saab olema 9 kuud 22 päeva. Selsamal kuul lahkub üheksast sinu osakonnas töötavast inimesest viis. Kaasa arvatud osakonnajuhataja.

Advertisements

Kui Juht ja teenäitaja on pika jutu mees

Sa oled saanud ühe ülesande, mis vajab lahendamist. Selleks, et seda ülesannet täita, pead sa tegema ka koostööd ühe teise osakonna ja selle Juhi ja teenäitajaga. Niipea, kui sa saad teada, et sa just SELLE Juhi ja teenäitajaga asju pead ajama, tunned, kuidas su sees miskit pingule tõmbub.

Jaah, häda on ju selles, et seesinatsene Juht ja teenäitaja on küll ilmselgelt tore mees, aga ainuke häda seisneb selles, et ta kurinahk ei oska kunagi lühidalt ja konkreetselt midagi ära öelda. Igast väikesest asjast saab selle Juhi puhul suur. Tal on vaja pikalt ja laialt läkutada asjadest, mis üldse antud juhul olulised ei ole. Ta alustab igat oma näidet kusagilt iidamast-aadamast ja kindel ei ole, et ta oma näitega ka kohale jõuab. Nende kõikide eelmiste tegevuste juures kasutab ta ohtrasti selliseid väljendeid nagu “minu nägemus”, “stopp!!! ma ei ole veel lõpetanud”, “juht ei peagi kõike teadma, selleks ongi meil spetsialistid”, “meil eelmises kohast tehti nii…” ja blaa-blaa-blaaa.

See kõik tekitab sinus peamiselt vastumeelsust juba ainuüksi seepärast, et kui sa hommikul sinna midagi küsima lähed, siis ei ole kindel, millal sa selle Juhi ja teenäitaja juurest minema saad. Õigupoolest on sinu enda osakonnas käimas selle Juhi kohta ka taoline nali:

Sinu osakonna Juht uurib kell 15.50 kui sa oma kantseleisse tagasi saabud: “Kus kurat sa täna päev otsa nüüd kadunud olid?”
Vastad tüdimusega hääles: “Ah, käisin selle Juhi ja teenäitaja juures küsimas, kas tõstan pliiatsitopsi tema lauale või riiuli peale.”
Juht küsib imestades: “Misasja? Sa läksid ju sinna kella kümne paiku, aga praegu saab kell juba neli? Mis tegid seal nii kaua?”
Vastad täieliku tülpimusega hääles: “Enne lõunat sai ta peaaegu asja ära selgitatud…. Aga peale lõunat tahtis ta veel paari detaili täpsustada…”

Mõtle nüüd, hea külastaja, kas ka sina taolisi Juhte ja teenäitajaid kohanud oled? 😛

Motiveerimine Suure Juhi ja Vaimse Õpetaja moodi

Eile kutsuti sind Suure Juhi ja Vaimse Õpetaja ette põlvele. Väike Juht ütles sulle juba eelnevalt, et “mine sinna, mingit nänni antakse sulle hea töö eest.” Ohhoo, kerge üllatusmoment lörtsises novembrikuus. Soeng pähe, saapad läikima, puhas taskurätt kaasa ja kiire põlvelevõtmise harjutus veel ka igaks juhuks enne minekut.

Suure Juhi ja Vaimse Õpetaja ukse taga olles selgub, et mingi jurakas on seal sees juba põlvel. Nah, sitta kah- kui nänni antakse, võib ju paar törtsu oodata. Õnneks on Suur Juht j. V.Õ mees kes lähtub asjaolust “lühike jutt pole suurem asi, tehkem pikalt ja mittemillestki”, mistõttu ei saa uksest sisse veel niipea. Poole tunni pärast mõtled sa “kurat, ei viitsi enam oodata, lähen ilmutan ennast sealt ukse vahelt veelkord ja seepeale Suur Juht j. V.Õ kindlasti küsib, mis asjus ma tulin.” Tundub, et taktika töötab, sest minuti pärast oled sa Suure Juhi ees paremal põlvel ja kuuled: tõepoolest on mingi vana moosijutt klaaritamata. Selgub, et veelgi Suurem Juht (et mitte öelda Guru, kes teid kõiki mogulite poole juhatab) kuskil suure mäe otsas on otsustanud sind tänukirjaga motiveerida. Nii kuuledki sa kiire monoloogi omaenda Suure Juhi suust, saad ilusate kaante vahele pistetud tänukirja ja juba sa sealt läinud oledki.

Oma kantselei poole tagasi minnes mõtled sa “Jaah, ma olen nüüd väga motiveeritud. Enam aastaid ei ole ma nii motiveeritud olnud- ma sain tänukirja. Mõtle nüüd ise- Guru ise andis meie Suure Juhi ja Vaimse Õpetaja kaudu mulle tänukirja. Kellele ikka mingit hinnalist kingitust, rahalist preemiat või muud sellist sodi vaja on kui sul on TÄNUKIRI!”. Oma kantseleisse jõudes viskad sa selle paberi laua peale teades, et ca. nädala pärast rändab see sahtlisse ja ca. kuu aja pärast uude kantseleisse kolides liigub ta edasi paberihunti. Nagu kõik need eelmised “diplomid”. 😉