Jankel on Freestyle krediitkaart, mille aastal 2003 Sampo pank talle osavalt kaela määris. Nah, kaart on aus, saanud teda vajadusel kasutada küll ja küll. Tagasi on saanud maksta veel rohkem kui küll. Reedel vaatas Janke, et “Kurask, kaua ma seda surnud hobust maksan, eriti kui see minu kodupank ei ole. Lähen maksan selle puuduoleva osa korraga tagasi ja lõpetan lepingu ära- pole seda kaarti ju enam vaja!”. Hea mõte, eks?
Seejärel kandis Janke raha internetis Samposse üle ja seadis sammud pangakontorisse. Seletas leti taga olevale tellerile lihtsas eesti keeles asja ära ja jäi vastust ootama. Sellele järgnes alljärgnev dialoog:
Telleri vastus oli juba hämmingut tõotav: “Jah, te saate lepingut ennetähtaegselt lõpetada küll, aga see maksab 100 krooni.”
Janke kulmud kerkisivad imestusest poole pea peale ja ta arvas selle peale: “Heakene küll, seda sadat krooni ma teile küll maksta ei taha, seega- millal seesinatsene leping siis lõppeb”.
Teller ütles: “Juuni lõpus. Teile saadetakse postkasti kiri ja siis te peate panka tulema ja lepingu ära lõpetama. Kui te seda ei tee, siis leping pikeneb automaatselt”.
Janke (alati nõus kompromissiga): “OK, aga sellega on üks probleem- mind ei juunikuus enam Eestis ja seda pikemaks ajaks. Seega- äkki panete sinna kuhugi märkuse, et ma ei soovi lepingu pikendamist. Kui vaja, siis ma võin kohe avalduse ka ära teha.”
Teller (tuimalt): “Ei, nii ei ole võimalik teha. Te peate ise kohale tulema”.
Janke (nüüd juba kulmud imestusest üle poole pea minemas): “Kuulge, kas te kuulate ka, mida ma räägin. Ma ju ütlesin just, et mind ei ole juunikuus enam Eestis, seega ma ei siia seda lepingut lõpetama tulla”.
Teller: “Jah, ma saan aru. Te võite lepingu praegu ära lõpetada, aga see maksab 100 krooni”.
Janke (mõeldes ahastavalt “Hallloo, kas keegi võtab toru vastu ka???” ja kergelt ennast juba käima tõmmates): “Vaadake- kas te ei leia, et see on surnud ring- mina ei taha raha eest lepingut lõpetada, aga olen nõus, selle avalduse kohe ära tegema kuna mind juunis siin ei ole. See tähendab ju, et ma teatan teile 4 kuud ette soovist lepingut mitte pikendada. Teie ei ole sellega nõus, aga tahate saata mulle kirja, et ma panka tuleks. Kuivõrd ma panka tulla ei saa, siis pikeneb automaatselt leping, mida ma ei taha. Kas teile ei tundu see täiesti absurdne olevat?”
Teller (näha, et ka ennast käima tõmmates): “Teate…” (aga siis saab viimasel hetkel sabast, hingab paar korda sügavalt ja ütleb) “Mina ei saa siin midagi teha!”
Janke (ennast talitseda üritades, aga mõttes panka põlema pannes): “Kui see teie pädevuses ei ole otsustada, siis äkki te juhataksite mind inimeseni, kes otsustada julgeb ja tohib”.
Teller (rõõmustades võimaluse üle see tüütus, kes talle õnnetuseks kliendiks sattunud on, kellegi teise kraesse saada) reipamalt: “Jah, ma lähen uurin seda”. Ja läinud ta ongi. Viieks minutiks.
Siis tuleb ta tagasi ja ütleb: “Teate, mul teile rõõmsaid uudiseid ei ole. Peate ikkagi juunikuus panka tulema ja me vaatasime, et hoolimata tagasi makstud summast olete te meile veel eelmise kuu ja selle kuu viie päeva eest intressidena võlgu 100 krooni ja 80 senti.”
Janke tõuseb püsti (kergitades kulmud kukla taha), võtab oma ID kaardi ja ütleb tellerile viisakalt: “Ma alustan oma järgmist lauset praegu maailma kõige naiivsema soovitusega.” (telleri kulmud kerkivad poole pea kohale) “Ärge võtke isiklikult, aga…” (telleri näost on näha mõistmatust) “teie pank on täielik pask” (telleri näost on näha hämmingut).
Seejärel kergitab Janke viisakalt kaabut ja lahkub pangast olles veendunud, et nüüd on temast pärisori saanud.
PS! Selle loo koopia koos lühikese selgituse ja Janke kontaktandmetega saadetud Sampo pangale täna kell 09.50. Janke jääb vastust ootama…
